Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
13. jaanuar 2012
Tere,
olen 18-aastane neiu, ja sooviks teada oma päevast energiavajadust. Selleks on küll olemas erinevaid kalkulaatoreid, kuid Teilt küsida tundub täpsem.
Olen 170 cm pikk ja kaalun 55 kilogrammi. Magan öösiti umbes 8 tundi, hommikul võimlen 25 minutit (hüpped, kõhu-ja seljalihase harjutused, jalalihaste harjutused, venitused, käelihaste harjutused, mõned kereringid). See on pigem virgutusvõimlemine, higistama ei võta, soe hakkab küll; ei ole ka aeglane liigutamine. Keerutan pool tundi hularõngast. Kõnnin kiirusega 6 km/h umbes 1 tund ja 15 minutit päevas. Päev möödub koolis, kuid kodus askeldan ka ringi, koristan ja teen süüa, niisama väga ei logele. Vahel siiski istun ka kodus pikemalt. Kui suur võiks olla mu päevane energiavajadus?
Kasutan toitu toitainesisalduse teadasaamiseks http://tap.nutridata.ee/ programmi, mis on väga hea ja aitab mul toitumist korrigeerida.
Tänan väga vastuse eest,
Liisa.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõigepealt, vaadates Sinu kaalu, pikkust ja vanust, siis tuleb tõdeda, et oled üsna alakaalu piiri peal – kui kaaluksid 52-53 kg, oleksid juba alakaaluline. Energiasoovitus sõltub peale kaalu-pikkuse-vanuse ja füüsilise-vaimse aktiivsuse ka inimese ainevahetuse eripärast. Seega on ainult arvutuslikul teel seda väga keeruline leida. Praeguste andmete juures võiks selleks kujuneda umbes 2400-2500 kcal päevas. Kuid kõige parem viis sobilikku energiavajadust leida on see, kui igapäevaselt paari kuu jooksul märkida üles oma söömine ja kehakaal ning vaadata, kuidas kuu keskmine energia saamine ja kehakaal muutuvad. Sellest saad ise teha järeldusi, kas peaksid sööma rohkem või vähem, olenevalt, mis on Sinu eesmärk. Ära ei tohi unustada seda, et kui oled kord optimaalse energiavajaduse välja arvutanud, siis see ei ole elu lõpuni sama. Kindlasti muutub see, kui muutub füüsiline aktiivsus, aga ka elustill (nt kolid teise linna ülikooli). Samuti väheneb energiavajadus pärast teismeea lõppu tänu organismi “täis kasvamise” saavutamisele. Energiavajadus väheneb elu jooksul pidevalt. Kõige sellega peab arvestama ning oma soovituslikku energiavajadust pidevalt korrigeerima.
13. jaanuar 2012
Tere!
Kas on võimalik, et ranget dieeti pidades vähenevad rinnad? Ja samuti, mis vanusest oleks mõistlik hakata dieesti pidama?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuna rindadest osa on rasvkude, siis rasvkoe vähenemisel vähenevad ka rinnad.
Dieeti ei ole soovitatav pidada mitte üheski vanuses. Küll aga võib toitumist korrigeerida, vähendada energiasaamist mõistliku piirini (kindlasti mitte alla 1600 kcal päevas) ning toituda seejuures väga mitmekesiselt, et oleks tagatud kõikide vajalike toitainete saamine.
Toitumist ei soovitata piirata lastel ja noorukitel, kes on veel kasvueas ja kes ei ole väga ülekaalulised. Kui lapsed või noorukid on väga ülekaalulised, siis nende puhul toimub toitumise piiramine range arstliku kontrolli all.
13. jaanuar 2012
Tere,
Olen 33 a naisterahvas, tegelen regulaarselt spordiga: 2 x maastikul jooks u 1-1,5h; body combat 2 x n; talvel suusatamine; kõhulihased 1 – 2 x nädalas; katsun kõndida päevas tööle jala kiirkõnnis, mis on u 2 x 25 min.
Treeningut seega tuleb u 5 x kokku. Lisaks tegelen hooajal multispordiga.
Probleemiks on toitumine, s.t liiga vähene toitumine versus ülesöömine, mida olen üritanud jälgida, kuid ikkagi ei suuda tasakaalu viia. Soovin hoida kaalu 58- 59 kg peal, hetkel on see tõusnud 61 ni. Pikkus 164 cm. Milline oleks mõistlik kaloraaz päevas, et kaal tagasi normi viia ja tagada piisav energiavaru vältides alasöömist treeningpäevadel ning ülesöömist vabadel päevadel. Kas arvestada kaloraazi nädala keskmisega, nagu enamus kalkulaatoreid pakuvad või igapäevaselt? Milliseid toitainetele peaks rohkem rõhku pöörama sportides? Toitainete suhte osas söön enamasti valku tunduvalt rohkem kui standard ette näeb ning rasvu vähem.
Tänud ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Energia kulutamine erinevate spordialade raames võib olla üsna individuaalne, kuid kirjeldatu põhjal tundub, et praeguse kaalu säilitamiseks vajaksite päevas umbes 2300-2400 kcal. Seega, selleks, et kaal hakkaks langema, tuleks seda vähendada 300-500 kcal võrra. Vaadates aga Teie treenitust, kaalu ja pikkust, siis võiksite lasta määrata keha rasvaprotsendi. Võib-olla on Teie kaal pigem tingitud hoopis suurest lihasmassist, sest lihased kaaluvad rohkem kui rasv.
Energia saamist vaadatakse pigem nädala keskmisena kui igapäevaselt. See aga ei tähenda, et väga suured igapäevased kõikumised oleksid head. Kui tahate keskmiselt hoida energiasaamist 1800 kcal peal, siis normaalne oleks, et see erinevate päevadel kõiguks umbes vahemikus 1600-2000 kcal, mitte palju rohkem. Arvestades aga Teie suurt füüsilist koormust, soovitan alustada keskmise energiasaamise hoidmisega 2000 kcal peal ja kui kaal kuu jooksul langema ei hakka, alles siis langetada see 1800 kcal peale. Ala- ja ülesöömist vältida saab vaid selliselt, et panete paika söömise režiimi ning üritate seda ka järgida. Soovituslik on jälgida, et rasvad annaksid vähemalt 25% kogu saadavast energiast, sest muidu võib jääda vajaka organismile äärmiselt vajalikest asendumatest rasvhapetest, mis omakorda avaldab mõju organismi tervisele, sh ka kehakaalule. Väga suur valkude liig toidus asetab lisakoormuse neerudele.
13. jaanuar 2012
Tere. Võtsin rasedusega päris palju juurde, kuskil 20 kilo, lubades endale KÕIKE. Nüüd peale sünnitust mõtlesin, et hakkan asja jälgima, kuid imetades on magusaisu nii suur, et see on pea võimatu. Samuti on mul toitumine väga sassis- hommikuti ei söö- pole isu, lõunal võib-olla näksin midagi, üsna suure osa mu päevasest toidukogusest moodustab just magus ja siis söön õhtuti ikka kena söögi, kuna mees ka siis kodus. See on lihtsalt võimatu elustiil. Kõnnin lapsega alati päeval maha vähemalt 8 km, aga sellest pole abi, kui nii jätkan. Äkki oskate nõu anda…Parimatega, K.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu on suuresti tingitudki ebakorrapärasest toitumisest. Kui muuta toitumine regulaarseks, süüa toite, millest saab organism kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained ning umbes nädala-paari jooksul mitte anda järele kiusatusele süüa magusat, siis peaks hakkama ka isu magusa järele vaikselt vähenema. Alustama peaks sellest, et leiate oma soovitusliku energiavajaduse praeguse kehakaalu juures. Olenevalt imetamisest (kas täielikult või osaliselt), on lisaenergiavajadus 500-650 kcal päeva kohta. Seega peaksite alguses proovima, kas kaal hakkab paari nädala jooksul langema, kui sööte vastavalt soovitusele, kuid ilma imetamisest tulenevat lisasoovitust juurde panemata – ilmselt on see umbes 2000-2100 kcal kanti päevas, olenevalt kaalust-pikkusest-füüsilisest aktiivsusest.
Sööge kindlasti hommikusööki. See ei pea olema kell 7 hommikul, võib olla ka kell 9 – olenevalt ärkamisajast paari esimese tunni jooksul. Inimesed, kes söövad hommikusööki, näksivad päeva jooksul vähem. Hommikusöök peaks olema süsivesikuterikas (eriti kiudaineid), koos väikese valgulisandiga. Hästi sobivad pudrud, munatoidud, kohupiim, võileivad, puuviljad. Päeva jooksul peaks olema 3 põhitoidukorda ja vahele väiksemaid näksimisi. Korrapäraselt süües väldite seda, et õhtusöögi ajaks on väga suur nälg ning sööte valimatult kõike. Samuti aitab see vähendada maiustuste söömist toidukordade vahepeal. Näksimiseks on parimad köögiviljad, kuid võib süüa ka võileibu, näkileibu, kohupiima, kama jms. Õhtusöök peaks olema pigem tagasihoidlikum, eelistada võiks köögiviljaroogi. Viimane toekas toidukord peaks jääma vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut.
Kuna olete imetav ema, siis peaksite eriti jälgima, et saaksite toidust kätte kõik enda ja lapse jaoks vajalikud toitained. Selleks tuleb süüa piisavalt köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid, kala, punast liha ja lisatavaid toidurasvu.
10. jaanuar 2012
Kas hapukurki ja piima võib juua kui tahad kaalu langetada? Ujumine ja hüppenööriga hüppamine võtab rasva kõhult ja jalgadelt? Räägitakse et pähklid on rasvased ja neid ei tohiks süüa, on see tõsi?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhimõtteliselt võib kaalu langetamise ajal süüa praktiliselt kõike. Küll aga madala toiteväärtusega, vaid palju energiat andvaid toite (näiteks suhkur ja maiustused, rasvased valmistoidud) võiks süüa võimalikult vähe. Hapukurk annab vähe energiat, samas võib temas olla palju soola ning üsna vähe organismile vajalikke toitaineid. Piima võiks päevas juua kuni kaks klaasi. Piim on küll hea kaltsiumiallikas, aga teistele toitudele peab ka ruumi jääma. Pähklid on väga rasvarikkad. Näiteks 100 grammi sarapuupähkleid annab ligi 640 kcal energiat ja sisaldab umbes 63 grammi rasvu. Selline energiakogus moodustab umbes kolmandiku kogu päevasest naisterahva vajalikust energiakogusest. Pähklitest ei pea loobuma, sest nad sisaldavad vajalikke rasvhappeid, küll aga tuleks nende söömisega piiri pidada.
See, kust rasv kaob esimesena, sõltub nii valitud harjutustest kui ka inimese enda eripärast. Seega ei saa kindlalt välja, et hüppenööriga hüppamine teeb jalad peenemaks. Pigem võivad need minna pringimaks tänu tekkivatele lihastele. Kui on soov rasva kaotada mingitest konkreetsetest probleemsetest kohtadest, siis soovitan pöörduda spordiklubide treenerite poole, kes oskavad soovitada selleks õigeid harjutusi.
10. jaanuar 2012
Tere,
ma olen 19 aastane tütarlaps . Ma olen 170 cm pikk ning kaalun 68 kg. Mul on sangad, millest tahaks lahti saada, aga ei tea mida teha, et sangu poleks. Ning ma ei suuda kuidagi tervislikult toituda. Mida ma tegema peaksin ? Mõtlesin, et hakkaks ujumas käima ning kui talv möödas siis ka jooskmas. Ja hetkel teeks ka jõusaalis jooksulindil jne. Ma käin tööl ja koolis ja ainuke aeg kui sportida saaksin on õhtupoolik. Olen kella kuueni tööl ning proovin, et peale kuute ei söö, aga iga kord ei jõu ka midagi söögipoolist tööle teha.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi kehamassiindeksi järgi oled normaalkaalus, siis näitavad “sangad”, et võiksid kaaluda mõned kilod vähem. Kaalust alla võtmiseks tuleb toituda võimalikult mitmekesiselt ja korrapäraselt ning saada toiduga umbes 200-300 kcal vähem energiat, kui on tegelikult soovituslik. Oma toitumise jälgimiseks on hea pidada toidupäevikut. Samuti peaksid suurendama füüsilist aktiivsust. Ujumine on väga hea mõte. Jooksmisega ei pea ootama kevadeni ega kasutama ka jooksulinti, piisab täiesti sellest, kui alustada hoopis tempokast käimisest. Sangade kadumisele mõjuvad positiivselt ka kõikvõimalikud harjutused kõhu-, selja- ja küljelihastele. Parimaid harjutusi probleemsetele kohtadele oskavad kõige paremini soovitada spordiklubide treenerid.
Õhtust söömist ei pea vältima, kuid õhtuti ei tohi süüa väga palju ning viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 3 tundi enne magamaminemist. Õhtusöögiks ei soovitata tärkliserikkaid toite (makaronid, riis, kartulid) ning kui maiustustest täiesti loobuda ei suuda, siis need peaksid olema menüüs päeva esimeses pooles.
10. jaanuar 2012
Tere!
Mul on 9 kuune laps kellele olen plaaninud hakata andma kala,aga olen kuulnud palju halba erinevatest kalasortidest kuna need on palju töödeldud.Mind huvitab et milline kala oleks nii väiksele lapsele kõige parem ja ohutum!
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser: “Kuigi osad soovitused lubavad kala-liha-muna lisamist imikute toidusedelisse juba 6ndast elukuust, oleks parem kala, koorikloomad ja muna esimesel eluaastal imikute menüüst välja jätta tugeva allergiseeriva toime tõttu. Munavalget ei tohiks anda kogu esimese eluaasta jooksul, kollast võib hakata andma ettevaatlikult 8ndast elukuust alates. Asendamatuid rasvhappeid (omega-3 ja omega-6) saab anda taimeõlidega, nagu oliivi-, rapsi- ja sojaõli. Päris esimese aasta lõpuks võib anda soovi korral veidi kala, kuid see olgu pigem mere- või ookeanikala, soovitatavalt punane ning andke seda keedetult (kindlasti kontrollige, et kõik luud oleksid eemaldatud).
Põhimõte on selline, et iga uut asja hakka andma ettevaatlikult. Allegia sageneb, sellest üha rohkem räägitakse ja toiduvalik peab olema rangem. Kui uusi asju lisada menüüsse ükshaaval, mitte mitu korraga, siis on allergianähtude ilmnemisel kohe selge, mis selle põhjustas ja saab selle menüüst välja jätta.
Liha tuleb anda 6.- 7 elukuust alates, esialgu noaotsatäis. Seal olevaid asendamatuid rasvhappeid ja hästi imenduvat rauda mujalt ei saa. Kõige väärtuslikum raua aspektist on punane tailiha.”
8. jaanuar 2012
Tere! Mis on tervislikud rasvad?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist mõistet nagu “tervislikud rasvad” ei ole tegelikult olemas. Rasvade koostises on erinevaid rasvhappeid, millest parimateks peetakse küllastumata rasvhappeid, kuid organism vajab mingil määral neid kõiki. Toidurasvade alla kuuluvad katterasvad, mida määritakse võileivale (nt või, määrdemargariin), toiduvalmistamiseks kasutatavad rasvad (nt õli, margariin, või), mandlid-pähklid-seemned, majonees jt salatikastmed. Rasvu leidub ka väga paljudes toiduainetes peale toidurasvade (eriti pirukates, vorstitoodetes, piimatoodetes jne). Küllastumata, eriti asendamatut Ω-3 rasvhapet sisaldub palju kalarasvas, mistõttu soovitatakse kala süüa 2-3 korral nädalas. Toiduvalmistamisel soovitatakse kasutada õli, praadimiseks rapsiõli, salatitesse oliiviõli. Võileiva katterasvadena võiks eelistada vähesel määral võid. Kuna me tegelikult saame päris palju rasvu ka teistest toiduainetest, siis võib katterasvadest loobuda sootuks ning praadimise asemel kasutada küpsetamist, keetmist ja hautamist. Nende asemel süüa veidi pähkleid-seemneid ning mitte unustada kala söömist.
3. jaanuar 2012
Tere!
Kui BAV näitab energiahulka, mida mu organism vajab, et üldse funktsioneerida, siis kas põhimõtteliselt peaks selle kaloraaziga elatud saama ning kaal langeks? Olen 17, 169cm ning kaalun 65,5 kg. Plaanin 60kg kaaluda hiljemalt suve alguseks.
Kui tarbida natuke BAVist rohkem, siis oleks normaalne?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
BAVehk põhiaievahetuseks vajalik energiakogus on kogus, mida on vaja selleks, et organism saaks eksiteerida puhkeolukorras (magades või lamades voodis). Lisaks sellele kulutame energiat ka vaimseks ja kehaliseks tegevuseks. Seetõttu ei tohi energia saamist langetada kindlasti BAV-st väiksemaks. Teismelistele üldiselt kaalu alandamist ei soovitata, kuid väga suure soovi korral mõned kilod võid alla võtta. Kaalu alandamiseks on Sinul kõige otstarbekam saada toiduga umbes 1800 kcal energiat ning lisaks suurendada füüsilist aktiivsust, nt käia iga päev tund aega tempokalt jalutamas. Kindlasti peab jälgima, et toitumine oleks tasakaalus ja hästi mitmekesine. Väiksem kaalulanguse tempo, kuni kilogramm kuus, on igati hea valik.
3. jaanuar 2012
Tere!
Kas soojad ehk kuumad toidud, mida toimetatakse kohale termos karpides ja topsides on tervisele kahjulikud? Kas nendest karpidest eritub toitu midagi kahjulikku? Kas sellistest karpidest toidu tarbimine on kahjulik rasedale? Kui on soov soe toit kaasa võtta termosega, kas termosed on ohutud või sisaldavad ka nende sisud midagi kahjulikku?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik: “Nii termokarpide kui ka termoste turustamine toiduga kokkupuutuvate esemetena on õigusaktidega reguleeritud. Turulolevad toiduga kokkupuutuvad esemed peavad olema ohutud. Nendest võib küll toitu erituda ühendeid, kuid ainult sellises koguses, mis ei ole tervisele ohtlik. Üldiselt võib eeldada, et toiduga kokkupuutuvad esemed on ohutud ning et toitlustusasutusest ostetud pakendatud toit ei ole tervisele kahjulik.
Toiduga kokkupuutes mõjutavad eseme materjal ja toit paratamatult teineteist: materjali koostisosi eraldub toitu ning toidu koostisosi liigub materjali. Klaasi ja metalle peetakse suhteliselt stabiilsemateks materjalideks, sünteetilisi materjale mitte nii stabiilseks, kuid see ei tähenda, et need oleksid vähem ohutud. Toiduohutuse seisukohast on olulised just materjalist toitu eritunud koostisosa keemilised/toksilised omadused ning kogus. Reeglina on toitu eraldunud ühendite kogused väga väikesed, siiski on teatud ühendite eritumise suhtes tulenevalt nende omadustest kehtestatud piirnorme, millest rohkem ei tohi ühendit toitu eralduda. Ühendite lõikes on piirnormid erineva suurusega, näiteks plastist (millest on valmistatakse ka termokarpe ja termoste toiduga kokkupuutuvaid pindu) tohib teatud vähemtoksilisi ühendeid toitu eralduda maksimaalselt 60 milligrammi 1 kilogrammi toidu kohta, kuid on ka ühendeid, mille eraldumise piirnormiks on 0,01 mg/kg.
Mitmest kihist koosneva materjali plastikihis, mis ei ole vahetus kokkupuutes toiduga ning mis on toiduga kokkupuutuvast plastikihist eraldatud teatud tõkkekihiga, võidakse kasutada ka neid aineid, mis ei ole kirjas plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelus, aga sel juhul ei tohi need olla mutageensed, kantserogeensed ega reproduktiivtoksilised. Üldjuhul tuleb lähtuda plastide valmistamiseks lubatud ainete loetelust ning ainetele kehtestatud eritumise piirnormidest.
Kui ese on ettenähtud toiduga kokkupuutumiseks, siis on see vastavalt märgistatud. Selliseks märgistuseks kasutatakse sõnu „toidu jaoks“, täpsemat kasutusotstarvet näitavat sõna või kahvli ja pokaali märki. Märgistus peab olema kas esemel, esemele kinnitatud etiketil või eseme vahetus läheduses selle müügikohas. Sellist märgistamise reeglit ei kohaldata eseme suhtes, mille kujust saab otse järeldada, et see on toiduga kokkupuutumiseks sobiv (näiteks lusikas, kahvel jne), ning eseme suhtes, mis on juba toiduga kokkupuutes.
Plastmaterjalide puhul on materjalitootjal kohustus edastada materjali kohta dokument (vastavusdeklaratsioon), milles esitatakse ka (toiduga kokkupuutumise) tingimused, mida järgides on materjali kokkupuude toiduga ohutu. Toitlustamisega tegelev ettevõtja peab neid tingimusi arvestama. Veterinaar- ja Toiduamet teeb järelevalvet nii selle üle, kas toiduga tegelev ettevõtja järgib materjalitootja ettenähtud tingimusi, kui ka selle üle, kas toiduga kokkupuutuvate materjalide valmistaja on teinud vajalikud katsed tingimuste esitamiseks. Konkreetse eseme suhtes kahtluste tekkimise korral võib pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole.”
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon