Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
10. veebruar 2012
Milline peaks olema kohe 9kuuseks saava imiku menüü (lisatoiduga tutvumist alustasime u 6kuu vanuses, allergianähte siiani pole ilmnenud)?
Mitu (lisa)toidukorda võiks päevas olla, mida (nt putru vs juurvilju vs puuvilju) sisaldada?
Milliseid köögi-, puuvilju ja marju võib julgelt sageli pakkuda, millistega võiks ettevaatlikult harjutada ja mida veel vältida?
Kas pudru valmistamisel peaks vältima täisterahelbeid?
Kui peeneks peab toidu veel tegema seedimise seisukohast?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See, mitu korda 9-kuune laps päevas sööma peab, ei ole väga täpselt paika pandud. See oleneb sellest, kas ta saab hetkel veel rinnapiima ja kuivõrd välja on kujunenud tema päevane söömisrežiim. Kui imik on puhtalt piimasegul ja lisatoidul, siis sellisel juhul võiksid 9-kuusele lapsele orienteeruvad arvud olla järgmised: piimasegu päevas kokku ca 750 ml, lisatoitu päevas kolmel korral kokku ca 250g – kuid see sõltub ka konkreetsest lapsest, tema kaalust, terviseseisundist jne.
Uute toitude tutvustamist tehakse ettevaatlikult – alguses ühe teelusikatäie kaupa ja paari päeva jooksul vaid üks uus toit. Esimeseks lisatoiduks sobivad kõige paremini köögiviljad ja kartul – neist valmistatud püreed. Harjutage alguses last ühe viljaga, siis järgmistega ning kui ta on erinevatega harjunud, siis pakkuge ka segusid. Mitmekesisus võiks juba varakult saada lapse söömise üheks printsiibiks. See on oluline nii erinevate toitainete saamise seisukohast kui ka võimalike saasteainete saamise riskide hajutamise seisukohast, aga kindlasti ka toitumisharjumuste kujundamise seisukohast. Laste toidud valmistatakse soolata ning arvestama peab sedagi, et mida pikem on kuumtöötlus, seda rohkem läheb vitamiine kaduma. Püreedele võib lisada ka piimasegu. Tavalist nn lehmapiima ei soovitata alla aastastele lastele anda.
Kui köögiviljadega on tutvus tehtud, võiksid järgneda puuviljad ja teraviljapuder, siis toidugrupp liha-maks-kala. Teraviljapuder ei pea imikutel ja väikelastel olema tehtud täisterahelvestest, sest nende kiudainete päevane vajadus ei ole veel nii suur (soovituslikku kogust arvutatakse: vanus aastates +5). Kindlasti peab kala andmisel jälgima võimalikke allergianähte ning seda, et lapse toitu ei satuks ühtki luud. Maksa sisaldavaid toite ei ole soovitatav anda sagedamini kui paar korda kuus. Kuigi nad on headeks raua, A-vitamiini ja teiste toitainete allikateks, võib sinna olla kuhjunud ka kahjulikke ühendeid.
Püreedele ja putrudele võib lisada pisut õli, kui on näha, et laps ei võta kaalus juurde. Kala ja osad õlid on olulised ka asendamatute rasvhapete saamise seisukohast, mis on väga tähtsad aju arengule.
Mahla andmisega ei tohiks liialdada, kindlasti ei tohiks anda siirupijooke, magusaid mahlajooke, karastusjooke. Ka suhkru lisamine lapse toitudesse võiks olla väga tagasihoidlik.
Munakollane võib lapse menüüs olla alates 8-ndast elukuust, munavalge on tugev allergeen ja seda enne aastaseks saamist ei soovitata anda.
Hea on pakkuda lapsele ka hapendatud piimatooteid, kuid siin kehtib reegel, et need võiksid olla maitsestamata ja vajadusel magustatakse neid ise näiteks marjade, püree või vähese koguse mahlaga. Kohupiima ja kodujuustu võib lapsele pakkuda esimese eluaasta lõpul, kuid väikestes kogustes.
Imikutele ei tohi kindlasti anda teravamaitselisi, suitsutatud, praetud, lõkkel grillitud, soolased ja konservidest valmistatud toite; toorest või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, linnuliha, muna, maksa; suure lisaainesisaldusega (nt toiduvärvid, magustajad jm) tooteid nagu dieetjoogid, väga värvilised toidud, puljongikuubikud, pakisupid, osad lihatooted jm. Parem oleks alla aastasele lapsele ka mitte anda suhkru ja maiustuste gruppi kuuluvaid toite. Absoluutselt on välistatud kohv, must tee, karastus- ja energiajoogid, alkohol.
Toidu peenestusaste sõltub sellest, kaua laps on lisatoitu saanud, kas tal on juba tekkinud närimisharjumus ning kindlasti ka sellest, kas ja palju on tal hambaid.
8. veebruar 2012
Tere!mul on üks küsimus laste toitumise kohta.minu laps sööb iga hommik hommikuhelbeid. kui selle ära keelan siis ta lihtsalt ei söö. mida tegema peaks ja kas hommikuhelbed on normaalsed kui neid igapäev süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hommikusöögi puhul kehtib üldiselt reegel, et peaasi, et inimene midagigi sööb. Samas on toitumises ka teine oluline reegel, mis ütleb, et toituda tuleb mitmekesiselt. Nende kahe vahel tuleks antud situatsioonis leida kompromiss. Muidugi oleks hea, kui laps sööks putru, kuna pudrus on sees rohkem kiudaineid ja vähem suhkrut ning suure tõenäosusega ka rohkem vitamiine ja mineraalaineid. See kõik muidugi oleneb, milliseid hommikuhelbeid laps armastab. Tavaliselt kipuvad need pigem olema suure suhkrusisaldusega. Vitamiine ja mineraalaineid võib sinna isegi olla lisatud, kuid kuivõrd need sealt imenduvad, ei ole teada, sest parim imendumine toimub siiski võimalikult vähe töödeldud toidust. Kui hommikuhelveste kogus ei ole suur ning laps päeva jooksul sööb mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning maiustusi saab lisaks väga tagasihoidlikult, on terve ja normaalses kaalus, siis ma hetkel muretsemiseks põhjust ei näe. Võib loota, et ühel hetkel ta tüdineb neist või saab vanemaks ja targemaks ning hakkab midagi muud soovima (siinkohal tuleks teda selleks muidugi ka vaikselt kogu aeg suunata). Kui vähegi võimalik, võiks proovida kõige vähem magustatud hommikuhelbeid, lisades magusamaks muutmiseks ise värskeid või kuivatatud marju, mett. Võib-olla aitab lapsele ka see, kui teete väikese arvutuse ja visualiseerite tulemused lapsele. Vaadake, palju suhkrut lapsele maitsvad hommikuhelbed sisaldavad ning arvutage, mitu grammi suhkrut saab ta söödavast kogusest päevas, kuus, aastas. Päevase koguse puhul tuleks arvestada, et suhkrust ja maiustustest kokku võiks väike laps saada 2-3 portsjonit ehk sellise koguse, mis vastaks 4-5 teelusikatäiele (kokku ca 25g) suhkrule. Olenevalt helvestest, võib sellise koguse suhkrut saada juba umbes 2 dl helvestega. Seega võikski lapsele seletada, et süües hommikusöögiks magusaid helbeid, on ta saanud kogu päevase lubatud suhkrukoguse ja ühtegi maiustust (ega ka suhkrut nt mannavahu sees) ta rohkem enam saada ei tohiks. Talle võiks ka näidata, kui suur kogus suhkrut on see reaalselt, mida ta helvestega endale sisse sööb niimoodi, et ta seal tegelikult suhkrut ei näe. Kui see kogus korrutada päevade arvuga kuus, tuleb umbes 600 grammi, aastas 7-8 kg – pange kilosed suhkrukotid lauale, andke lapsele lusikas ja küsige, kas ta sooviks seda ka niisama endale sisse süüa. Sellised visualiseerimised võivad olla teinekord abiks. Kui on tegemist alla 5-aastase lapsega, siis tema ei pruugi sellest veel aru saada. Teisest küljest peaksid nii väikese lapse poolt söödavad helveste kogused olema kindlasti palju väiksemad kui 2 dl päevas.
5. veebruar 2012
Tere! Mul on kilpnäärme ületalitlus,aga mitte nii suur,et vajaksin rohtu. Kui tarbin piimatooteid,kakkab väga paha(südames valud,keha väriseb seest). Mis oleks alternatiiv tooted piimatoodetele,mis ei sisalda joodi.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Ka kilpnäärme ületalitluse korral vajab difuusne endokriinne süsteem kõiki mikroelemente. Soovitan süüa mitmekesiselt ja mõõdukates kogustes, siis ei ole ohtu ületarbimiseks. Joodirikkad on piimatooted, eriti juust. Samuti jodeeritud sool, kalakonservid, lõhe, kalamari, muna, maks jt. Kindlasti ei sobi medikamendid, mis kõrge joodi sisaldusega. Joodi vajadus 150 mikrogrammi ööpäevas, maksimaalne 1000 mikrogrammi.
Jood vajalik kõikide hormoonide sünteesis. Soovitan endokrinoloogi vastuvõtule pöörduda, et selgitada, kas on ratsionaalne piirata toiduga saadava joodi hulka.
Kui jätate menüüst välja piimatooted, siis võib Teil tekkida probleeme piisava koguse kaltsiumi saamisega. Kaltsiumi on võimalik saada ka näiteks kalast (sisaldab samuti joodi) ja köögiviljadest, eriti rohelistest.”
1. veebruar 2012
Kuidas saada toitumisspetsialistiks ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks sellist eriala Eestis riiklikult ei õpetata. Soovitan õppida TTÜs toidutehnikat ja tootearendust ning magistri- ja doktoriõpingute ajal spetsialiseeruda toitumise teemale. Mingil määral peaks toitumisega seotut õpetatama ka Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Tervishoiukõrgkoolis.
1. veebruar 2012
Tere,
Küsimus selline, et kui ma olen väga pikalt (pool aastat kuni aasta) päevas söönud 1000kcl ulatuses ja järsku hakkan sööma 1500kcl ulatuses kas ma siis hakkan kaalust juurde võtma (kuigi päevane energiavajadus oleks 1600kcl, pikkus 168, kaal 49kg)
Ja teine küsimus puudutab valkude tarbimist: kui valkude osakaal on pidevalt protsendiliselt ülekaalus võrreldes süsiveskutega (valku umbes 40gr päevas, süsivesikuid 100gr) kas siis on võimalik kaalu kaotada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest see, kui vana olete ja kui aktiivne, sest energiavajadus 1600 kcal päevas tundub liiga vähe – äkki pidasite selle all silmas põhiainevahetuseks vajalikku energiakogust? 1000 kcal päevas on nii väike energia tarbimine, mistõttu ei oska kuidagi ennustada, kuidas organism sellele reageerib, kui hakkate normaalsemalt sööma (1500 kcal on liiga vähe normaalseks söömiseks). Kui olete üle 15-aastane, siis olete praegu alakaaluline ning peaksitegi juurde võtma.
Valkude, rasvade ja süsivesikute soovitus antakse % energiast. See tähendab, et kui Teie päevane energiasoovitus on 1600 kcal, peaksid valgud moodustama 10-15% ehk 160-240kcal, mis tähendab 40-60 grammi valke päevas. Süsivesikuid peaks saama 55-60%E ehk 880-960kcal, mis teeb 220-240 g süsivesikuid päevas. Rasvad peaksid andma 25-30% ehk 400-480 kcal, mis teeb 44-53g rasvu päevas. Kui päevane energiasoovitus on 2000 kcal, siis on ka soovituslikud põhitainete kogused suuremad.
26. jaanuar 2012
Palju suhkrut võiks koolilapsed koolisöögiga maksimaalselt saada, et see ei ohustaks nende tevist?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist suhkru kogust, mis oleks koolitoidust lubatud, ei ole otseselt määratletud. Kuna päevas võivad lapsed suhkrut ja maiustusi süüa lapsed kokku 2-4 portsjonit ja koolilõuna annab umbes 1/3 kogu päevasest energiast, siis võiks koolilõunal pakkuda maksimaalselt ühe suhkru ja maiustuste portsjoni. Üks portsjon on nt 2 tl suhkrut, 2 tl mett, 2 tl moosi, 1-2 küpsist, väga väike tükike kooki, 100 ml mahlajooki või 20-30 g jäätist. Tegelikkuses söövad lapsed päeva jooksul lisaks kindlasti rohkem kui 2 portsjonit magusat, mistõttu võiks suhkru vm maiustuste pakkumisest koolilõunal ka loobuda. Samas on üsna raske teha magustoite, kui ei saa kasutada veidigi suhkrut, mett või moosi.
Suhkur ja maiustused annavad palju nn tühja energiat ja ei sisalda kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid üldse või sisaldavad neid väga vähesel määral.
26. jaanuar 2012
Tere,
mul on kõrge üld- ja halva kolesterooli tase (vast. 6,4 ja 3,4). Kuna soovitav on tarbida rasvavaeseid toite, siis küsimus: kui poest saab osta vaid 3,5%, 2,5 % ja 0,1% piima, kas 1,5 % piima saamiseks võib ise 2,5% piima lahjendada (näit pudru keetmisel pool piima pool vett)?
Ette tänades.
Tatjana
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, kui lahjendate 2,5%-lise piima pooleks veega, siis saadud segu rasvaprotsent on 1,25. Pudru tegemisel võite seda kasutada, kuid joomisel võiksite jääda siiski 2.5%-lise piima juurde, kuid mitte tarvitada seda üle 1-2 klaasi päevas. Pigem katsuge vähendada teiste tarbitavate piimatoodete rasvasusi: rasvata kohupiim, 15%-lise rasvasusega juust, maitsestamata lahjem jogurt hapukoore asemel. Vahu- ja kohvikoort võiksite võimalusel üldse vältida. Samuti saab rasvade tarbimist piirata, kui valida madalama rasvasisaldusega liha (taine, linnuliha) ning vältida poolfabrikaate, valmistoite jt valmis lihatooteid. Kalarasva ei maksa karta. Võite analüüsida oma toitumist ka toitumisprogrammiga, kust näete, kui suure osa päevasest koguenergiast annavad rasvad – need peaksid jääma 25-30% vahele. Väiksema %E juures võib jääda juba puudu asendamatutest rasvhapetest ja rasvlahustuvatest vitamiinidest. Põhitoitainete osatähtsused energiast on suhtarvud ning suurendades süsivesikute (puu- ja köögiviljad, täisteratotoed) osakaalu, väheneb rasvade osatähtsus. Jälgige ka küllastunud rasvhapete osatähtsust energiast, mis ideaalis peaks olema alla 10%. Seegi arv on suhtarv ning muutub valkude-rasvade-süsivesikute tarbimise muutumisel, aga ka olenevalt sellest, kas tarbitakse rohkem loomsest (nt piimatooted, liha) või taimsest (nt õli, pähklid, seemned) allikast ja kaladest pärit rasvu.
26. jaanuar 2012
Tere!
Mul on prbleem kolesterooliga.Kas mul on leiva määrdeks parem toorjuust või margariin?Kas on parem süüa kõrgemasordi rukkijahu või kõrgemasordi nisujahu?
ette tänades
Tiit
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõrge kolesteroolitaseme puhul soovitatakse ennekõike suurendada kiudainete tarbimist (täisteratooted, puu- ja köögiviljad) ning vähendada küllastunud rasvhapete poolest rikaste toitude tarbimist. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomse päritoluga toidus – liha ja lihatooted, piim ja piimatooted; aga ka paljudes valmistoitudes, poolfabrikaatides ja küpsetistes. Seetõttu tuleks eelistada puhast taist liha lihatoodetele ning võimalusel süüa rohkem kana- ja kalkuniliha; poolfabrikaate, valmistoite ning küpsetisi süüa võimalikult harva. Kui joote piima (max 1-2 klaasi päevas), siis see võib olla ka rasvasem, aga teiste piimatoodete puhul proovige leida vähemrasvasemaid alternatiive ning hapu-, vahu- ja rõõsast koorest võiks loobuda praktiliselt täiesti. Kalas leidub rohkem küllastumata rasvhappeid, mille tarbimist soovitatakse suurendada. Lisatavatest toidurasvadest tuleks eelistada õli, pähkleid ja seemneid ning vähem võid ja margariini, eriti küpsetusmargariini. Kui panete päevas leivale kokku kuni 10 g (so ca 2 tl) rasvmääret, siis tegelikult ei ole vahet, kas see on või, margariin või toorjuust, sest neist saadav rasvakogus nii väikese tarbimiskoguse puhul on üsna ühesugune. Samas võib rasvmäärde üldse ära jätta. Kuigi organism toodab ka ise kolesterooli, on siiski soovituslik kolesteroolirikaste toitude (rupsid, krevetid jm) tarbimist piirata. Muna võiks esialgu süüa maksimaalselt 3-4 nädalas. Kuigi ühelt poolt on munakollane hästi kolesteroolirikas, sisaldab ta teiselt poolt ka letsitiini, mis aitab koleteroolitaset alandada.
Jahudest tuleks kindlasti eelistada rukkijahu, soovituslikult täisterajahu, kuna see sisaldab rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
26. jaanuar 2012
Tere.
Olen 18 aastane neiu, minu kaal on u 71kg, pikkus 175cm ning vööümbermõõt 79cm. Olen võtnud endale eesmärgiks juuniks saada lahti kõhu ümber olevast rasvavööst, sest lõpetamine on tulekul ning praegu on seis selline et kleidid mulle selga lihtsalt ei mahu. Eesmärgi saavutamiseks olen üritanud toituda tervislikult ja seadnud endale reeglid, nagu näiteks päevas tohin süüa kuni 4 portsjonit magusat(4 kupsist/6šokolaadi tk vms), tarbima pean 2l vedelikku ja 5 portsojit köögivilju. Sellist plaani olen pidanud juba septembrist, kuid kaal püsib muutumatuna. Probleemiks on mõnikord esinevad õgimishood ning järeleandmine kiusatustele võtta mitu portsu kaloririkast hakkliha kastet või koogitükki.
Just eile tabas mind järjekordne hoog. Kahe tunni jooksul sõin kausi suppi, 2 portsjonit spagette punase kastmega, 2 apelsini, tüki kooki, 2 tk šokolaadi, pihutäie viinamarju, võileiva ja 4tk küpsist. Veel hommikgi on kõht valus.
See viimane seik ehmatas mind ära, kuna õgimise ajal ma teadsin et peaks peatama, aga ma ei suutnud.
Minu küsimus olekski: kuidas suurendada tahtejõudu rohkem söömisele vastu panna? Kuna elan koos vanematega siis ei saa ma kiusatuste käehaardes olemist kontrollida. magusat on meil peaaegu alati kodus olemas(vanemad suudavad mõistlikult süüa).
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tahtejõud peab Teil endal olema, kuid abiks võib olla see, kui seate endale eesmärgi, kui palju energiat päevas tarbite ja üritate seda hoida igapäevaselt ±50kcal, nt 1700-1800 kcal peal. Kõigepealt tuleks süüa ja seejärel programmi sisestada kõik need toidud, mida kindlasti peaks igapäevaselt sööma, et saada vajalikke toitaineid – puder vm teraviljatoit ja 3-4 viilu leiba (soovituslikult täisterast), minimaalselt 500 g köögivilju, 1-2 puuvilja, 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid või veidi muid lahjemaid piimatooteid (kohupiim, kodujuust, lahja juust), midagi grupist liha-kana-kala-muna, veidi lisatavaid toidurasvu (nt õli salatis, seemned). Kui nendest saadav energiakogus juba ongi 1800 kcal, siis rohkem midagi süüa ei tohiks. Kui aga jääb pisut “vaba ruumi”, siis võib mõni päev lubada paar väikest maiustust – 4 portsjonit päeva kohta on kaalu alandamise ajal liiga palju. Kui tekib magusaisu või kõht jääb tühjaks, tuleks esmajoones suurendada köögiviljade kogust, kuid võib võtta ka mõne kuivatatud puuvilja, näkileiba, viilu teraleiba.
Hästi oluline on jälgida seda, et söömine toimuks regulaarselt – 3 põhitoidukorda, 1-3 oodet päevas – selliselt toimides ei tunne organism nälga ning jäävad ära suured õgimishood.
Soovituslik on suurendada ka kehalist aktiivsust, sest see aitab kaasa ainevahetuse kiirenemisele. Selleks sobib suurepäraselt iga päev tunniajane tempokas jalutuskäik. Kõhu ümber olevast rasvavööst lahti saamiseks tuleks teha kõhu-, selja- ja küljelihaste harjutusi, milliseid täpsemalt, oskavad kõige paremini soovitada spordiklubide treenerid.
24. jaanuar 2012
Tere! Olen taimetoitlane olnud pea 7 aastat (hetkel olen 20-aastane), muna ning piimatooteid tarbin. Olen olnud küllaltkli laisk taimetoitlane, enda menüüd väga ei jälgi ja söön ka palju ebatervislikku. Umbes kuu tagasi hakkasin pidama toitumispäevikut ja otsustasin, et oleks üsna mõistlik toitumisharjumusi muuta.
Toitumispäevikut analüüsides torkab silma, et väga paljudel päevadel on puudu A, D, E, B1, B2 ja B6 vitamiine vitamiine, ka rauda, seleeni ja joodi. Nendest ainetest on puudus viimase kuu jooksul, mil olen mingil määral oma toitumist korrgieerinud ehk vähendanud tunduvalt rämpstoidu osakaalu ja suurendanud värskema toidu tarbimist.
Kas joodi alatarbimise vältimiseks peaksin kasutama jodeeritud soola (hetkel soola üldse ei tarbi)?
Saan aru, et kalatoodete tarbimine aitaks tublisti vitamiine kätte saada ja seega olen järjest enam hakanud kaaluma kala söömist. Kas saaksite kirjutada, mis kasu kala tarbimine endaga kaasa tooks, et oleks lihtsam otsust vastu võtta. Ja kui tihti ning milliseid kalatooteid täpsemalt tarbima peaks? Kas lihtsalt vitamiinide võtmine ei oleks üks alternatiiv?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui menüüd analüüsida, siis iga päev ei pea saama kõiki toitaineid vastavalt soovitustele, vaid jälgida võiks kuu keskmist tarbimist.
A-vitamiini saab loomsetest allikatest A-vitamiinina ja taimsetest beeta-karoteenina, mis organismis muudetakse piisava koguse rasvade olemasolul A-vitamiiniks. Taimsetest allikatest sisaldavad enim beeta-karoteeni oranžikad-tumekollased viljad (porgand, melon, kõrvits jms).
D-vitamiini ei sisaldu taimsetest toiduainetes üldse. Seda sünteesitakse ka meie nahas, kui saame toiduga piisavalt kolesterooli ning on küllaldaselt päikesevalgust. Kuna reeglina meil päikest piisavalt ei ole, siis tuleks seda saada toiduga. Parimaks D-vitamiini allikaks on kalad. Kala tuleks süüa 150-200 g nädalas, et saada piisavalt D-vitamiini, omega-3-rasvhappeid ning joodi. Esimest kaht võib saada kalamaksaõlist, kuid kindlasti tuleks lugeda pakendilt, kas toode sisaldab vaid rasvhappeid või ka D-vitamiini. Joodi tarbimise suurendamiseks on ikkagi kõige õigem kala ja teised meresaadused. Kui Te soola üldse ei tarbi, siis vaadake menüü analüüsist, kas saate naatriumi vähemalt 700-800mg päevas, mis on vajalik organismi toimimiseks. Kui ei saa, siis võite kaaluda väikese koguse jodeeritud soola kasutamist päevas, kuigi see joodikogus, mida Te soolast saate, ei ole märkimisväärne.
E-vitamiini sisaldavad peamiselt õlid, seemned ja pähklid.
B-grupi vitamiine sisaldavad peamiselt lihatooted, pärm, kaunviljad ja täisteratooted. Erinevate vitamiinide parimaid allikaid on võimalik vaadata toidu koostise andmebaasist. B-grupi vitamiinide puhul võib osutuda vajalikuks toidulisandi võtmine ja reeglina võetakse neid kompleksvitamiinina, sest nende vitamiinide imendumine on omavahel seotud.
Parimateks rauaallikateks on maks, liha, linnuliha. Rauda leidub ka teraviljatoodetes jm taimsetes toiduainetes, kuid selle imendumine sealt on väike. Seda, kas rauda on vaja võtta juurde toidulisandina, oleks kõige parem välja selgitada vereanalüüsiga.
Parimateks seleeniallikateks on kala ja meresaadused, liha, aga ka näiteks parapähklid.
Toidulisandite võtmine toitainete defitsiidi puhul on üks alternatiiv, kuid tavaliselt soovitatakse neid võtta kuurina, mitte pidevalt ning toidust imenduvad kõik toitained alati palju paremini kui toidulisanditest.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon