Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

12. veebruar 2012

Kehakaal

Tere!
Kas minu toidumenüü on okei? Ma olen 3 nädalat sellise menüüga olnud ning olen kaotanud 1kg. Kaalun hetkel siis 59, pikkus 169 ning kehaline aktiivsus on 30minutit hularõngast ning 15 minutit kõhulihastele harjutusi. 1. Hommikusöök: kaerahelbepuder, maitsestamata jogurt+ üks kiivi ja üks poolik aprikoos (konservi oma)
2. Vahepala: 7 mandlit või vahepeal ka beebiporgandid või pirn/õun või mingi poesalat
3. Lõunasöök 2-4 ajal: kaerahelbepuder, täisteraleib
4. Vahepala-õhtusöök kuni kella 9ni max, peale seda ei söö enam. Jään kell 12-1 magama salat (hiinakapsas, 3 kirsstomatit, natuke paprikat, värsket kurki) + pruun riis, vahepeal praemuna ka vähese oliiviõliga, vahepeal kanaga.
Joon palju vett ka!

Kas on hea menüü või peaksin miskit lisama? Märgin ära, et süüa ma ei oska teha, pole üldse oskusi. Olen teinud, kuid ei oska maitsestada jne.
Tap.nutridata ütleb et kaloraaz kuskil 800-900, kuid vajalik minule 1400. Kuidas ma saaksin rohkem? Mulle ei mahu sissegi nii palju:D

Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusest jääb arusaamatuks, kas Teie eesmärk ongi kaalu alandada? Samuti ei täpsusta Te, kui vana olete. Igal juhul olete normaalkaalus ning kaalu alandama ei peaks. Kui kusagilt “lödiseb”, siis sellest tuleks lahti saada vastavate harjutuste, mitte nälgimise teel. Kirjeldatud menüü on kindlasti liiga kesine ning saadud toiduenergiakogus liiga väike. 1400 kcal on ilmselt Teie põhiainevahetuseks vajalik energiakogus, mitte see, mis arvestab ka füüsilist koormust? Kui jätkate sellise madala energiatarbimisega, siis võib see lõpuks viia toitumishärete tekkimiseni. Vaadates menüüd, siis esimeseks soovituseks oleks lõunasöögil söödav puder asendada toekama toiduga. Samuti tundub õhtusöök koos vahepalaga liiga väike. Kui Te tõesti ei suuda korraga süüa suuremaid koguseid, siis tuleks süüa sagedamini. Nii madal energiatarbmine (sh jääb Teil vajaka ka asendamatutest toitainetest) toob endaga varem või hiljem kaasa tõsiseid tervisekahjustusi.

Anonüümne

12. veebruar 2012

Varia

Tervist! Minul selline lugu. Olen taimetoitlane (piimatooteid pole siiski menüüst välja jätnud) ning vähehaaval olen suutnud “vähetoitva” toidu oma menüüst välja juurutada. Selle all pean silmas, et ei tarbi gaseeritud jooke (küll vahel harva alkoholi), saiakesi ja saia üleüldse söön ainult viimases hädas (ehk siis “valgeid” toiduained püüan mitte tarbida), suhkrut panen toidu sisse ka nii vähe kui võimalik või asendan meega või üritan suhkrunormi puuviljadest ammutada, joon palju (peamiselt rohelist) teed ja vett jne. Kahjuks pean ütlema, et kui näen küpsiseid või präänikuid laual, ei suuda ma ennast talitseda. Iga õhtu pugin kogu päeva normi küpsistega täis ja üle normigi. Kas on olemas mingeid toiduaineid, mis leevendavad magusaisu? Olen kuulnud, et päevas klaas kakaod pidavat leevendama, aga ei taha hästi uskuda kui pole asjatundlikku tõestust saanud.. Kas võib olla, et mul jääb mingitest ainetest vajaka, sest kui ma puuvilju söön, siis ikka suurtes kogustes, kuna ei tunne, et need suudaks magusaisu leevendada ja seda enam haarab käsi küpsiste järele, mis tegelikult koosnevad ju tühjadest kaloritest..

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Magusaisu tekkimise ja leevendamise kohta ei ole olemas väga palju teaduslikult põhjendatud informatsiooni. Mõned uuringud näitavad, et kroom võib leevendada magusaisu. Sellest ilmselt ka soovitus kakao joomise kohta, kuna kakaos on palju kroomi. Kroomi leidub  ka näiteks kuivatatud aprikoosides, parapähklites, datlites, kreeka pähklites, täisteratoodetes, seemnetes, kalkunis.
Mida mitmekesisemalt ja regulaarsemalt (sh nii, et energiat saaks vastavalt vajadusele) süüa, seda tõenäolisem on ka see, et suudate oma magusaisule vastu astuda.

Anonüümne

12. veebruar 2012

Toitumine ja tervis

Tere!
Minu 1,5 aastane laps on siiani piimatooteid hästi talunud, joob hea meelega piima (2,5%), keefiri, jogurtit, sööb juustu, merevaiku. Kuid lasteaias joovad 3,5 % piima ja lapsel on väga tugev kõhupuhitus ja kõhulahtisus (väljaheide on kollane, vedel). Kas asi võib olla piimas ja kas on alust kahtlustada piimavalgu talumatust?
Ette tänades.
Anni

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kas olete proovinud lapsele anda 3,5%-list piima ka kodus ja kas siis ilmnevad samad nähud? Kõhupuhitus ja -lahtisus võivad olla küll laktoositalumatuse (laktoos on piimasuhkur, mitte valk) tunnuseks. Samas piima laktoosi (ja ka valgu) sisaldus on eri rasvasusega piimades väga sarnane. Seetõttu on vähe tõenäoline, et kõhulahtisuse põhjuseks on just nimelt 3,5%-lise piima pakkumine lasteaias. Kui siiski selgub, et ka kodus tekitab 3,5%-line piim probleeme, siis piimavalgu- või laktoositalumatuse diagnoosimiseks tuleks pöörduda perearsti poole.

Anonüümne

12. veebruar 2012

Varia

Mul mõned küsimused!
1.Millised tegurid määravad inimese toiduvaliku?
2.Milliseid toiduaineid soovitatakse eelistada Eesti toitumis- ja toidusoovitustes?
3. Kui suur peaks olema taimse toidu osakaal päevasest toidukogusest?
4. Mida tähendab südamesõbralik toit?
5. Millised on positiivsed muutused eeslaste toitumistavades?
Loodan et suudate mind nende küsimustega aidata! Jään vastuseid ootama. Ette tänades teid Jaana!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toiduvalikut määravad paljud tegurid – toidu kättesaadavus (nii see, kas ja milline pood on läheduses ja kas ja kui palju inimesel on raha toidu ostmiseks), aeg, toitumisharjumused, ümbritsev keskkond, teadmised jpt. Miks me sööme ja mis seda mõjutab, võib lugeda täpsemalt siit
Eesti toidusoovitustes on toidud jaotatud toidugruppide põhiselt korrustele ning kõige suurema hulga portsjoneid tuleks süüa alumistelt korrustelt ehk siis kartuli-leiva-teraviljatoodete grupist ning puu- ja köögiviljadest. Mõõdukalt tuleks süüa piimatooteid, toite grupist liha-kana-kala-muna ja lisatavaid rasvu. Võimalikult vähe tuleks süüa püramiidi tipus paiknevaid toite – suhkruid ja maiustusi. Lisaks tuleks teha õigeid valikuid toidugruppide sees. Näiteks teraviljade grupist eelistada täisteratooteid, vähem süüa saia ja peenleiba. Kartulite puhul eelistada keedetud kartulit friikartulitele. Lihade grupist eelistada võimalikult vähetöödeldud toite jne.  
Taimse ja loomse toidu suhet arvuna on väga raske anda; seda väljendatakse kas osatähtsusena energiast, valkude saamise jaotusena loomse ja taimse toidu vahel või siis ka koguseliselt. Kuna kõiki neid määratlusi on reaalses elus keeruline järgida, siis kõige õigem oleks lähtuda põhimõttest, et suurem osa toidust võiks olla taimne, kuid päeva jooksul võiks süüa alati ka midagi loomset piimatoodete ja liha-kana-kala-muna toidugrupist. Nn punast liha ei pea sööma iga päev ja kui inimene oskab oma toitumise väga hästi planeerida, siis võib ta sellest põhimõtteliselt ka loobuda. Küll aga võiks süüa kala, sest muidu ei saa piisavalt D-vitamiini ja omega-3-rasvhappeid. 
Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoriteks on ülekaal, väga soolane ja rasvane toit jpt. Otsest definitsiooni südamesõbralikule toidule pole olemas, see väljendab pigem kogu toiduvalikut, mis aitaks ennetada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist. Toidust saadav energia- ja toitainete kogus peaks vastama soovituslikule ja põhitoitainete omavaheline tasakaal paigas (tavaliselt kipuvad rasvad moodustama kogu saadud energiast liiga suure osa). Küllastunud rasvhapate osatähtsus ei tohi olla üle 10% – et seda saavutada, peaks loomsetest allikatest (piimatooted, lihatooted) pärit rasvade tarbimist piirama. Kiudaineid (st täisteratooteid, puu- ja köögivilju) tuleks süüa rohkem ning võimalikult vähe saada toiduga (nii töödeldud toiduga nagu nt juust, leib, sink kui ka valmis toitudest) soola.
Eestlaste toitumistavade muudatuste kohta ei ole palju informatsiooni. Kui peate silmas muudatusi võrreldes umbes 30 aasta taguse ajaga, siis kindlasti on positiivne see, et toiduvalik on väga palju mitmekesistunud ning vähenenud on loomset päritolu rasvainete kasutamine. Viimane faktiline toitumisuuring oli aastal 1997 ning loodame uue läbi viia lähiaastatel. Enne seda on raske midagi täpsemat öelda viimase 15 aasta muutuste kohta, kuid väiksemad uuringud näitavad seda, et suurenenud on valmistoitude osakaal meie toitumises, mida ei saa väga positiivseks pidada. Aasta-aastalt õige pisut paraneb puu- ja köögiviljade tarbimine, kuid soovituslikust viiest päevasest portsjonist on suurem osa inimesi veel päris kaugel. 
 

 

Anonüümne

10. veebruar 2012

Varia

Tere,
Soovitatakse päevas juua 30-34g vett kehakaalu iga kg kohta.
Kas arvesse läheb ainult puhtalt joodud vesi või hõlmab see ka :
1) puu ja köögiviljades ,
2) supis ,
3) piimas ja jogurtis ,
4) tees-kohvis sisalduvat vett ?
Kas vee keetmine muudab vee toimet organismile?

Vastuse eest tänades
E.Rikaste

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Eesti toitumissoovituste järgi on inimeste veevajadus umbes 1 ml iga energia kcal kohta ehk kui Teie päevane energiavajadus on näiteks 2000 kcal, siis summaarne vedelikuvajadus on umbes 2 liitrit. See hõlmab kogu vee saamist nii toitudest (nt puuviljad, supid), jookidest (nt vesi, tee) kui toitainete lõhustumisel saadud vett. Jookide arvelt võiks päevas saada umbes 1-1,2 liitrit vett, kõige parem oleks, kui see on puhas vesi. 
Vee keetmise mõju kohta vastab Teile TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert: “Joogivee kvaliteet on reguleeritud Euroopa Parlamendi direktiiviga, millele vastab ka Eesti Veeseadus. Vee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei tohi ületada kindlaid piirsisaldusi. Kui joogivee kvaliteet on hea, ei ole vajadust seda keeta. 
Vett jagatakse pehmeks ja karedaks. Pehme vesi sisaldab vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli ning sobib hästi nii pesuks kui ka nõudepesuks, kuna ei tekita katlakivi ja pesuvahendid vahutavad hästi.  Vee karedust jagatakse püsivaks ja mööduvaks. Püsivat karedust põhjustavad peamiselt kaltsium- ja magneesiumsulfaadid ning -kloriidid, mööduvat aga vesinikkarbonaadid. Mööduv karedus väheneb keetmisel, kuna kütteelemendile sadeneb katlakivi. WHO andmetel ei ole kare vesi tervisele ohtlik, küll aga kinnitavad mitmed uurimused, et kare vesi vähendab südamehaiguste riski. 
Kui on põhjust arvata, et vesi on mikrobioloogiliselt saastunud, tuleks seda enne keeta, muidu ei ole keetmine vajalik. Vee mineraalainete sisaldus ei ole organismi vajadusi arvestades märkimisväärne, mistõttu keetmisel toimuvad väikesed võimalikud muudatused nende sisalduses ei avalda mineraalainete saamise osas mingit mõju.”

Anonüümne

10. veebruar 2012

Toitumine ja tervis

Tere, mure on suur. Mõned aastad tagasi diagnoositi mul kilpnäärme põletik, kehakaal langes kohutavalt kiiresti ja pidama jäi siis kui oli 49 kilo minu 159 cm pikkuse juures. Mõni aasta võisin süüa ükskõik mida ja mitte midagi ei tulnud juurde. Tasahilju hakkas aga kehakaal tõusma. Siis jätsin suitsetamise maha ja kehakaal tõusis kosmilise kiirusega. igaks juhuks lasin ennast ära kontrollida ja diagnoositigi kilpnäärme alatalitus. võtan igapäevaselt 1 tableti L-thyroxini. Kontrollin väga mida söön. tavaline päev algab vee ja piimaga tehtud kaerahelbepudrust, lõunaks on 2 võileiba ja õhtuks on supid (aedvilja, kana, tomati, jne) mõnikord pasta, riis, vahepalana söön puuvilju ja peotäis kõrvitsa või päevalille seemneid, mõnikord riba musta shokolladi aga üldiselt ei maiusta tihti ja kui kõht jääb veel tühjaks siis täistera rukki või koorikleiba. Ainult mis endiselt tõuseb on kehakaal. 10 kilo olen suutnud poole aastaga juurde koguda. iga päev kõnnin kiiresti vähemalt pool tundi ja töö ei ole ka istuv. paar korda nädalas teen kepikõndi … mitte midagi pole muutunud, kaal tõuseb. masendus hakkab peale tulema, sest tunnen , et oma mitte midagi ei mõju.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Kilpnäärme alatalitluse korral on tähtis parathormooni (PTH) taseme, insuliiniresistentsuse, samuti vere glükoosisisalduse korduv määramine. Kilpnäärme alatatlitlus soodustab insuliiniresistsentsuse teket glükoosi suhtes. Seepärast hakkavadki inimesed kaalus juurde võtma ning inimesed peavad analüüse tegema korduvalt, et hormoonasendusraviga saaks näitajad normi viia. Liikumine ja õige toitumine on küll väga olulised, kuid ilma hormoon-asendusravita ei saa mõjutada kehakaalu. Soovitan selle murega pöörduda perearsti või endokrinoloogi vastuvõtule.”

Anonüümne

10. veebruar 2012

Toitumine ja tervis

Tere!

Sooviksin küsida teie nõu seos sellega, et mul diagnoositi osteoporoos kuid samal ajal imetan rinnaga last. Seoses osteoporoosiga pean sööma õhtuti 2 x Ca tabletti (600mg Ca + 460TÜ D-vit), lisaks võtma 5 tilka
Apovit D-vitamiini ning seoses imetamisega söön ka hommikuti 1 tbl Biomulti vitamiini, kus on D-vit 7,5 μg. Ja sedasi siis seni kuni olen imetamise lõpetanud ja võin alustada kangemate ravimitega.
Ma ise arvan, et laps (4,5 kuud) saab rinnapiima kaudu üsna suure koguse D vitamiini ja 5 tilga D-vit lisamine talle päevas ei ole väga kasulik.
Kuidas on teie arvamus?

Parimate soojade soovidega külmal talvepäeval!
Rita

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Sellele küsimusele on üsna raske vastata. Nimelt on väga keeruline saada teada, kui suur osa Teie poolt võetavast D-vitamiinist talletub Teie enda organismi ja kui palju sellest läheb rinnapiima sisse. Ma kardan, et meil ei ole ka võimalik teha rinnapiima analüüsi selle D-vitamiinisisalduse kindlaks määramiseks. Soovitan selle küsimusega pöörduda Tartu Ülikooli teaduri Mart Kulli (mart.kull2 ät kliinikum.ee) poole, kelle uuringud on seotud D-vitamiiniga. Ehk oskab tema anda paremat nõu, kas ja kuivõrd peaks lapsele siiski jätkama D-vitamiini lisamanustamist tilkadena, sest lapsele kahjulikud on nii alatarbimine kui ka liiga suur tarbimine.

Anonüümne

10. veebruar 2012

Toit ja toidu valmistamine

Milline peaks olema kohe 9kuuseks saava imiku menüü (lisatoiduga tutvumist alustasime u 6kuu vanuses, allergianähte siiani pole ilmnenud)?
Mitu (lisa)toidukorda võiks päevas olla, mida (nt putru vs juurvilju vs puuvilju) sisaldada?
Milliseid köögi-, puuvilju ja marju võib julgelt sageli pakkuda, millistega võiks ettevaatlikult harjutada ja mida veel vältida?
Kas pudru valmistamisel peaks vältima täisterahelbeid?
Kui peeneks peab toidu veel tegema seedimise seisukohast?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

See, mitu korda 9-kuune laps päevas sööma peab, ei ole väga täpselt paika pandud. See oleneb sellest, kas ta saab hetkel veel rinnapiima ja kuivõrd välja on kujunenud tema päevane söömisrežiim. Kui imik on puhtalt piimasegul ja lisatoidul, siis sellisel juhul võiksid 9-kuusele lapsele orienteeruvad arvud olla järgmised: piimasegu päevas kokku ca 750 ml, lisatoitu päevas kolmel korral kokku ca 250g – kuid see sõltub ka konkreetsest lapsest, tema kaalust, terviseseisundist jne.
Uute toitude tutvustamist tehakse ettevaatlikult – alguses ühe teelusikatäie kaupa ja paari päeva jooksul vaid üks uus toit. Esimeseks lisatoiduks sobivad kõige paremini köögiviljad ja kartul – neist valmistatud püreed. Harjutage alguses last ühe viljaga, siis järgmistega ning kui ta on erinevatega harjunud, siis pakkuge ka segusid. Mitmekesisus võiks juba varakult saada lapse söömise üheks printsiibiks. See on oluline nii erinevate toitainete saamise seisukohast kui ka võimalike saasteainete saamise riskide hajutamise seisukohast, aga kindlasti ka toitumisharjumuste kujundamise seisukohast. Laste toidud valmistatakse soolata ning arvestama peab sedagi, et mida pikem on kuumtöötlus, seda rohkem läheb vitamiine kaduma. Püreedele võib lisada ka piimasegu. Tavalist nn lehmapiima ei soovitata alla aastastele lastele anda. 
Kui köögiviljadega on tutvus tehtud, võiksid järgneda puuviljad ja teraviljapuder, siis toidugrupp liha-maks-kala. Teraviljapuder ei pea imikutel ja väikelastel olema tehtud täisterahelvestest, sest nende kiudainete päevane vajadus ei ole veel nii suur (soovituslikku kogust arvutatakse: vanus aastates +5). Kindlasti peab kala andmisel jälgima võimalikke allergianähte ning seda, et lapse toitu ei satuks ühtki luud. Maksa sisaldavaid toite ei ole soovitatav anda sagedamini kui paar korda kuus. Kuigi nad on headeks raua, A-vitamiini ja teiste toitainete allikateks, võib sinna olla kuhjunud ka kahjulikke ühendeid. 
Püreedele ja putrudele võib lisada pisut õli, kui on näha, et laps ei võta kaalus juurde. Kala ja osad õlid on olulised ka asendamatute rasvhapete saamise seisukohast, mis on väga tähtsad aju arengule.
Mahla andmisega ei tohiks liialdada, kindlasti ei tohiks anda siirupijooke, magusaid mahlajooke, karastusjooke. Ka suhkru lisamine lapse toitudesse võiks olla väga tagasihoidlik.
Munakollane võib lapse menüüs olla alates 8-ndast elukuust, munavalge on tugev allergeen ja seda enne aastaseks saamist ei soovitata anda. 
Hea on pakkuda lapsele ka hapendatud piimatooteid, kuid siin kehtib reegel, et need võiksid olla maitsestamata ja vajadusel magustatakse neid ise näiteks marjade, püree või vähese koguse mahlaga. Kohupiima ja kodujuustu võib lapsele pakkuda esimese eluaasta lõpul, kuid väikestes kogustes.
Imikutele ei tohi kindlasti anda teravamaitselisi, suitsutatud, praetud, lõkkel grillitud, soolased ja konservidest valmistatud toite; toorest või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, linnuliha, muna, maksa; suure lisaainesisaldusega (nt toiduvärvid, magustajad jm) tooteid nagu dieetjoogid, väga värvilised toidud, puljongikuubikud, pakisupid, osad lihatooted jm. Parem oleks alla aastasele lapsele ka mitte anda suhkru ja maiustuste gruppi kuuluvaid toite. Absoluutselt on välistatud kohv, must tee, karastus- ja energiajoogid, alkohol.
Toidu peenestusaste sõltub sellest, kaua laps on lisatoitu saanud, kas tal on juba tekkinud närimisharjumus ning kindlasti ka sellest, kas ja palju on tal hambaid.

Anonüümne

8. veebruar 2012

Toit ja toidu valmistamine

Tere!mul on üks küsimus laste toitumise kohta.minu laps sööb iga hommik hommikuhelbeid. kui selle ära keelan siis ta lihtsalt ei söö. mida tegema peaks ja kas hommikuhelbed on normaalsed kui neid igapäev süüa?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Hommikusöögi puhul kehtib üldiselt reegel, et peaasi, et inimene midagigi sööb. Samas on toitumises ka teine oluline reegel, mis ütleb, et toituda tuleb mitmekesiselt. Nende kahe vahel tuleks antud situatsioonis leida kompromiss. Muidugi oleks hea, kui laps sööks putru, kuna pudrus on sees rohkem kiudaineid ja vähem suhkrut ning suure tõenäosusega ka rohkem vitamiine ja mineraalaineid. See kõik muidugi oleneb, milliseid hommikuhelbeid laps armastab. Tavaliselt kipuvad need pigem olema suure suhkrusisaldusega. Vitamiine ja mineraalaineid võib sinna isegi olla lisatud, kuid kuivõrd need sealt imenduvad, ei ole teada, sest parim imendumine toimub siiski võimalikult vähe töödeldud toidust. Kui hommikuhelveste kogus ei ole suur ning laps päeva jooksul sööb mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning maiustusi saab lisaks väga tagasihoidlikult, on terve ja normaalses kaalus, siis ma hetkel muretsemiseks põhjust ei näe. Võib loota, et ühel hetkel ta tüdineb neist või saab vanemaks ja targemaks ning hakkab midagi muud soovima (siinkohal tuleks teda selleks muidugi ka vaikselt kogu aeg suunata). Kui vähegi võimalik, võiks proovida kõige vähem magustatud hommikuhelbeid, lisades magusamaks muutmiseks ise värskeid või kuivatatud marju, mett. Võib-olla aitab lapsele ka see, kui teete väikese arvutuse ja visualiseerite tulemused lapsele. Vaadake, palju suhkrut lapsele maitsvad hommikuhelbed sisaldavad ning arvutage, mitu grammi suhkrut saab ta söödavast kogusest päevas, kuus, aastas. Päevase koguse puhul tuleks arvestada, et suhkrust ja maiustustest kokku võiks väike laps saada 2-3 portsjonit ehk sellise koguse, mis vastaks 4-5 teelusikatäiele (kokku ca 25g) suhkrule. Olenevalt helvestest, võib sellise koguse suhkrut saada juba umbes 2 dl helvestega. Seega võikski lapsele seletada, et süües hommikusöögiks magusaid helbeid, on ta saanud kogu päevase lubatud suhkrukoguse ja ühtegi maiustust (ega ka suhkrut nt mannavahu sees) ta rohkem enam saada ei tohiks. Talle võiks ka näidata, kui suur kogus suhkrut on see reaalselt, mida ta helvestega endale sisse sööb niimoodi, et ta seal tegelikult suhkrut ei näe. Kui see kogus korrutada päevade arvuga kuus, tuleb umbes 600 grammi, aastas 7-8 kg – pange kilosed suhkrukotid lauale, andke lapsele lusikas ja küsige, kas ta sooviks seda ka niisama endale sisse süüa. Sellised visualiseerimised võivad olla teinekord abiks. Kui on tegemist alla 5-aastase lapsega, siis tema ei pruugi sellest veel aru saada. Teisest küljest peaksid nii väikese lapse poolt söödavad helveste kogused olema kindlasti palju väiksemad kui 2 dl päevas.

Anonüümne

5. veebruar 2012

Toitumine ja tervis

Tere! Mul on kilpnäärme ületalitlus,aga mitte nii suur,et vajaksin rohtu. Kui tarbin piimatooteid,kakkab väga paha(südames valud,keha väriseb seest). Mis oleks alternatiiv tooted piimatoodetele,mis ei sisalda joodi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Ka kilpnäärme ületalitluse korral vajab difuusne endokriinne süsteem kõiki mikroelemente. Soovitan süüa mitmekesiselt ja mõõdukates kogustes, siis ei ole ohtu ületarbimiseks. Joodirikkad on piimatooted, eriti juust. Samuti jodeeritud sool, kalakonservid, lõhe, kalamari, muna, maks jt. Kindlasti ei sobi medikamendid, mis kõrge joodi sisaldusega. Joodi vajadus 150 mikrogrammi ööpäevas, maksimaalne 1000 mikrogrammi.
Jood vajalik kõikide hormoonide sünteesis. Soovitan endokrinoloogi vastuvõtule pöörduda, et selgitada, kas on ratsionaalne piirata toiduga saadava joodi hulka.
Kui jätate menüüst välja piimatooted, siis võib Teil tekkida probleeme piisava koguse kaltsiumi saamisega. Kaltsiumi on võimalik saada ka näiteks kalast (sisaldab samuti joodi) ja köögiviljadest, eriti rohelistest.”