Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
18. märts 2012
Tere!
Ma olen täiesti normaalses kaalus (60/172) 21aastane neiu. Kuid vanuse kasvades tunnen, et toit hakkab kehale omad jäljed jätma.
Nimelt on mul raske ära öelda rasvasest toidust (friikartulid, burgerid, koorekastmed jne. Ma ei saa öelda, et ma neid hulluseni õgiks, kuid tihti pean ennast taltsutama, et mitte lõunatada burskiputkas.
Muidugi ei ole mul plaanis rasvast täielikult kunagi loobuda, kuid milliste rohkem tervislikumate toitainetega oleks mõtekas oma isud taltsuda, et säiliks normaalne kaal ja enesetunne oleks terve ja mõnus?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Vahetevahel püüab keha sellise käitumisega ise anda märku, et tal on millestki puudus. Soovitaksin umbes 10 päeva jooksul oma menüüd analüüsida (võimaluse korral toitude koguseid mitte silmaga hinnates, vaid kaaludes) ja vaadata, millistest toitainetest jääb puudu. Kui olete seni üsna rangelt jälginud, mida süüa, siis võib juhtuda, et olete näiteks oma rasvade (ja ka energia) tarbimist kõvasti piiranud, mis väljendubki selles, et organism üritab Teid suunata rohkem rasvast toitu sööma. Inimene peab saama energiat vastavalt vajadusele ning rasvade osatähtsus ei tohiks langeda alla 25% saadud energiast. Rasvu ei tohi karta, kuid eelistama peaks kalarasvu ning taimeõlisid (nt rapsi- ja linaseemneõli). Kui järgite oma toitumisel toidupüramiidi põhimõtteid, siis peaksite saama kätte kõik vajalikud toitained ning tagama normaalse kaalu, tervise ja hea enesetunde.
18. märts 2012
Tere,
Sooviksin kaalu langetada mingi 5kilo võrra. Aga ei oska mitte kuidagi moodi välja arvutada, et palju ma peaks selle jaoks päevas kcal nagu tarbima.
Et kuidas seda arvutada saaks ?
Ise olen hetkel 62 kg ja 162 cm.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu Teie vanus. Kui olete alla 18-aastane, siis väga ranget dieeti ei soovitata, kuigi selliselt juhul olete paar kilogrammi ülekaalus. Sellisel juhul soovitatakse pigem ülekaalust “välja kasvada” ehk siis pisut piirata toitumist (mitte väga rangelt) ja suurendada füüsilist aktiivsust. Kui olete üe 18-aastane, siis iseenesest on tegemist veel normaalkaaluga, kuid 5 kg kaalukaotust 2-3 kuu jooksul on samuti täiesti normaalne. Kiiremat tempot kindlasti ei soovitaks. Kiiresti kaotatud kilod kipuvad ka väga kiiresti tagasi tulema. Te küll ei kirjuta täpsemalt oma füüsilist aktiivsust, kuid tundub, et kui katsuksite hoida oma päevase energiatarbimise umbes 1700-1800 kcal juures ning oleksite füüsiliselt aktiivne (tempokas kõndimine, tantsimine, ujumine) päevas 60 minutit, siis oleks see kaalulangetamiseks täiesti piisav. Kuidas täpsemalt kaalu alandada, saab lugeda siit.
18. märts 2012
Tere,
Olen 20 aastane neiu ja olen normaalkaalus. Viimasel ajal on mul tekkinud jube magusa vajadus, kui šokolaadi saan, siis on raske selle söömist lõpetada. Kas selline magusavajadus võib olla tingitud mingi aine puudusest, või on tegemist mingi muu põhjusega?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Magusaisu on tihti hoopis psühholoogiline. Inimene sööb magusat, et ennast lohutada või premeerida. Magusat süües läheb tuju paremaks, enesetunne paraneb. Magusaisu vastu aitab ühelt poolt tahtejõud. Kui inimene hoidub magusa söömisest, siis veidi aja pärast annab ka magusaisu järele. Mõned uurimused näitavad magusaisu ja kroomi vahelisis seoseid, teised omakorda seda, et kroom toidulisandina võib hoopis magusaise suurendada. Toitumisega oleks kõige õigem magusaisu vastu võidelda selliselt, et süüakse võimalikult mitmekesiselt ja hästi regulaarselt. Pikad söögiaegade vahed ja ebakorrapärane toitumine tekitavad inimesel näljatunde ning tihti rahuldatakse seda pigem magusa söömisega kui õige toiuga. Kui tõepoolest tunnete, et kuidagi ilma magusata ei saa, siis sööge leiba (eriti täisteraleiba), kuivatatud puuvilju ja marju (kuid mitte väga suurtes kogustes) ning värskeid puu- ja köögivilju.
Kergem on loobuda esimese kommi või šokolaaditüki võtmisest kui pärast esimese tüki võtmist karbi tühjakssöömisest.
11. märts 2012
Tere, olen täiesti normaalne 21.a neiu ,ei ole ala- ega ülekaalu.Varem sain süüa kõike – alates kanast ja lõpetades veiselihaga. Probleem algas umbes 2 aastat tagasi , järjest tihedamini hakkasin liha söögi seest välja sorteerima.Nüüdseks ei tunne ma enam liha maitset ja seega ei söö enam üldse liha .Milles võiks olla probleem ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tundub, et probleem on pigem psühholoogiline. Kui toitute muidu mitmekesiselt, menüüs on jätkuvalt kala ja piimatooteid, rikkalikult puu- ja köögivilju, teraviljatooteid, lisatavaid toidurasvu, kaunvilju, siis ei tohiks liha eemaldamine täiskasvanud inimese tervist väga mõjutada. Igaks juhuks laske perearstil teha vereanalüüs hemoglobiinisisalduse määramiseks, et olla kindel, et Teil ei ole tekkinud lihast loobumise tõttu rauapuudust.
6. märts 2012
Olen 15. aastane poiss, olen normaalkaalus. Paar aastat tagasi oli mul anoreksia, see oli mul umbes aasta. See oli päris hull, kaalusin väga vähe. Lõpu poole tekkised mul jubedad söömishood. Sõin suurtes kogustes toitu, olenemata kas kõht oli täis või mitte. Ma kardan, et mul on tekkinud tänu sellele, toidust sõltuvus. Mul on koguaeg tahtmine midagi süüa, olenemata sellest, kas mul kõht on tühi mitte või mitte, olenemata tujust, olenemata sellest, kas, mul on isu või mitte. Kui ma sööma hakkan, siis ma ennast ohjeldada ei suuda. Olen püüdnud toituda tasakaalustatult, suutsin paar päeva, siis kordus kõik. Mida teha? Kardan, et asi läheb hullemaks ja kaal ka.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumishäired on tõsine teema, kuid tihti inimesed ei julge tunnistada, et neil see on. Samuti on enamlevinud eksiarvamus, et toitumishäired tabavad vaid naisi. Eestis kahjuks on väga vähe psühhiaatreid, kes oleksid spetsialiseerunud toitumishäiretele, kuid toitumishäirete puhul tuleb esmajoones oma psüühika korda saada. Soovitan küsida abi Sensus OÜ-st. Mida varem toitumishäirete ravimisega peale hakata, seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada.
6. märts 2012
Tere!
Olen 12 poiss,kaalun 55 kilo.Kas see on normaalne või olen ülekaaluline?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu küsimusest Sinu pikkus. Kui Sa oled vähemalt 165cm pikk, siis oled normaalkaalus. Ise saad oma kehamassiindeksit arvutada siit.
4. märts 2012
Tere !
Teen väga palju sporti ja mul oleks väga vaja terve see aasta olla ühtlases kaalus. kuidas peakin toituma ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui stabiilse kehakaalu hoidmine on sportimise seisukohast hästi oluline, siis selle tagamiseks oleks kõige õigem enda pidev toitumise jälgimine. See on küll üsna tüütu, aga ka üsna ainuke viis ise täpselt näha, palju sööte, palju saate energiat, kas ja kuidas toitumine (ja füüsiline aktiivsus) kehakaalu mõjutavad ning kas peaks kaalu säilitamiseks oma toitumist korrigeerima.
4. märts 2012
Tere!
Olen 17 aastane, kaalun 72 kg ja olen 174 cm pikk. Kehamassiindeks näitab küll, et olen normaalkaalus ja kõik on okei, kuigi olen pisut tüse. Soov oleks alla võtta kuni 7 kg vähemalt. Probleemsemad kohad on rohkem jalad ja tagumik, et ma tahaks teada, mida ma peaksin tegema ja millele rohkem tähelepanu pöörama, et saada soovitud kaal? Ma üritan ka tervislikult toituda, palju puuvilju ja köögivilju, vahepeal küll ei suuda magusale ei öelda. Trenni üritan samuti regulaarselt teha, käin ujumas ja vahest jõusaalis, samuti jooksmas. Vahest isegi tundub, et ma selle trenniga võtan hoopiski juurde, mitte alla ja lihast ma endale kasvatada ei taha. Mida te soovitaksite mulle?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui on soov kindlasti pisut kaalu alandada, siis tuleks seda teha hästi aeglases tempos. Soovitud 7 kg võiksite kaotada mitte vähem kui 6 kuu jooksul. Kuna olete siiski veel kasvueas (ilmselt küll pikkusesse enam väga ei kasva) ja organism ei ole täielikult väljaarenenud, siis dieedipidamist ei tahaks soovitada. Küll aga võiks hästi hoolega jälgida, mida sööte. Praeguse kaalu hoidmiseks peaksite sööma ca 2400-2500 kcal, et kaal hakkaks langema, võiksite proovida hoida päevast energiatarbimist esialgu umbes 2200 kcal kandis. Samas tuleks jälgida ka seda, et põhitoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) osatähtsused energiast vastaksid soovitustele ning piisavalt oleks saadud ka kiudaineid, vett, vitamiine ja mineraalaineid. See aga eeldab seda, et toitute hästi mitmekesiselt.
Kindlasti tuleks jätkata füüsilise aktiivsusega. Jõusaali treeningud tihtipeale suurendavad lihasmassi ning seeläbi tegelikult inimesel kaal hoopis suureneb. Kui on soov trimmida konkreetseid kehapiirkondi, siis on kõige õigem paluda spordisaali treeneritel õpetadagi just konkreetse kehapiirkonna trimmimiseks mõeldud harjutusi.
4. märts 2012
Tere!
Kui enamus inimesi küsib nõu, kuidas paremini kaalust alla võtta, siis mina küsin vastupidist: kuidas tervislikult kaalu hoopis tõsta?
Olen 23 aastane naine, 175 cm pikk, kaal 59-62 vahel. Olen nn kerge kondiga võimlejatüüpi kehaga, kuid ilmselgelt on kaalu siiski vähe. Olen pärast puberteeti samas kaalus enam-vähem ning “priskemaks saamine” on olnud pidevalt teadlik või vähemteadlik eesmärk. Olen füüsiliselt aktiivne, varem tegin võistlussporti, nüüd harrastust- olenevalt aastaajast 2-3 kuni 5 korda nädalas. Lemmikuks on kestvusalad, mis kaalu tõstmisele muidugi hästi ei mõju. Olen kiire ainevahetusega ning pean tihti (ca 3-4 tunni tagant) sööma juba sellepärast, et pea- või kõhuvalud ei hakkaks kimbutama. Püüan alati süüa tervislikke ja kõrge kaloraaziga toite ja snäkke ning sõbrad/tuttvad imestavad, kuidas nii palju süües ikka nii kõhna võib olla… Uueteks probleemideks viimase aasta-kahe jooksul on kujunenud stressi ja tugeva treenimise mõju söömisele: söögiisu kadumine. Ilmselt ei aita, siin vist midagi muud kui elukorralduse parem organiseerimine, et seda ennetada? Teise asjaga kimbutab mind nüüd tihti söömisel esinev iiveldus/oksendamise tunne (sageli hommikusöögil, kuid ka teise söögikordade ajal), eriti kui kõht hakkab täis saama (kuid pole veel seda) või kui pean sööma midagi, mis pole maitselt väga hea. Siinkohal pean oluliseks rõhutada, et pole kunagi söömisjärgselt reaalselt oksendanud, sest tavaliselt oksendamistunde tekkimisel katkestan söömise ja probleem kaob. Pole ka kunagi mõelnud toititumishäiretele- et ma ei tahaks süüa või et söök pole mulle hea! Vastupidi- pigem on mul kinnnisidee, et olen kõhna ja pean sööma, kuid mu keha justkui ei tahaks…
Jään ootama Teie arvamust ning mõtteid minu probleemi osas.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu suurendamine on tihtipeale raskemgi, kui kaalu alandada. Praeguste parameetrite järgi olete küll normaalkaalus, kuigi üsna alakaalu lähedal. Kirjutate, et olete füüsiliselt aktiivne ning toitute üsna soovitustele vastavalt, kuigi ennast tihti selleks sundides. Mõned inimesed ongi kiirema ainevahetusega ning vaatamata korralikule söömisele, ei õnnestu neil ennast kuidagi pisut priskemaks süüa ning nad peavad sellega lihtsalt leppima. Küll aga teeb muret see, et söömine Teil südame pahaks ajab. Igaks juhuks soovitaksin Teil seetõttu pöörduda oma murega perearstile, kes võiks teha analüüse (nt kontrollida kilpnääret jms), kas Teie kaalus juurde mittevõtmine võiks olla põhjustatud kilpnäärme ületalitusest ning mis võiks olla põhjuseks, et söömine südame pahaks ajab.
4. märts 2012
Tere!
Milline on oomega3 ja 6 suhe Kreeka pähkli õlis.Sildil on kirjutatud, et polüküllastamata lipiide 73? Lihtsalt kreeka pähkli kohta kirjutatakse oomega 3 30 ühikut.Sama tahaks teada ka linaõli kohta. Kas linoolhape on ka O3 nagu kalaõlis EPA ja DHEA . Aga CLA? Kuidas kõige lihtsamalt kätte saada see vajalik1 g O3 päevas?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Asendamatud rasvhapped peaksid päevasest toiduenergiast andma vähemalt 3% ehk 2000 kcal juures oleks soovituslikuks koguseks umbes 6-7 grammi. Soovituslikuks loetakse, et asendamatutest rasvhapetest umbes pool annaksid omega-3-rasvhapped ja pool omega-6-rasvhapped (tegelikkuses on suhe paigast ära – 1:20 omega-6-rasvhapete “kasuks”). Seega võiks seada eesmärgiks saada omega-3-rasvhappeid päevas 2-3 grammi.
Omega-3-rasvhapete alla kuuluvad tähtsamad esindajad on α-linoleenhape (ALA), eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Neist esimest leidub peamiselt taimedes (lina-, põldtuderi- e camelina- ja sojaõlis, aga ka rapsi- ja kreeka pähkli õlis ning vähemal määral rikastatud margariinides, kalades). Viimaseid kahte leidub peamiselt kalades ja meresaadustes.
Mis puudutab konkreetselt meil poes müüdavaid õlisid, siis on väga keeruline öelda nende täpset koostist. Kui pakendil on erinevate rasvhapete sisaldus kirjas, siis saab nende põhjal arvutada saadavat
omega-3-rasvhapete kogust.
Toidu koostise andmebaas (tka.nutridata.ee) on hetkel veel arenemisjärgus ning siit saab leida osade toitude keskmisi a-linoleenhappe sisaldusi. Kuna andmeid teiste omega-3-rasvhapete kohta on ka teiste maade toidu keemilise koostise andmebaasides väga vähe, siis ei oska ka öelda, kas ja millal meie andmebaas nende võrra täiustub.
Kui võrrelda erinevaid toite, kust omega-3 rasvhappeid saab, siis näiteks 20 g rapsiõli annab umbes 1,5g α-linoleenhapet, 10 g linaseemneõli ca 5 grammi α-linoleenhapet, 100g kuumutatud lõhet kõiki
omega-3-rasvhappeid kokku ca 1,5grammi. Kreeka pähkli õli α-linoleenhappe sisaldus on üsna väike.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon