Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. november 2013
Tere!
Toetan täiesti Sergo esitatud nördinud küsimusepüstitust ja soovin talle jõudu!
Olen aastaid nö “tervislikult” söönud, ikka täisteravilju ja puu- ja köögivilju, piimatooteid, vältinud küllastunud rasvu jne, samas olin suures ülekaalus ja maadlesin pidevalt erinevate tervisehädadega. Nüüdseks olen alla 1 a loobunud kõigist teraviljadest ja piimatoodetest, suurendanud oluliselt kvaliteetse liha, kala, muna ja küllastunud rasvade koguseid (2-4 muna päevas) ja oh imet! Vähe sellest, et kehakaal on 15 kg langenud, tervis on ka korda saanud! Köögivilja- ja puuviljakogused on ikka umbes samad nagu varem. Minu tulemusi nähes hakkasid osad pereliikmed ja paar sõpra samu põhimõtteid järgima ja kõigil on langenud kaal ja paranenud tervis. See peaks ju ometi inimesi (ka riiklike plaanide koostajaid) mõtlema panema!
Nii et palun sellise umbluu “meil on tervislikuld riiklikud soovitused” asemel ka midagi sisulist ja asjalikku vastata!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “Meie kui riikliku institutsiooni asi on pakkuda tõendatud informatsiooni. Ja loomulikult ei saa me kedagi sundida neid soovitusi järgima. Soovitame siiski olla oma tervise suhtes tähelepanelik ja aeg ajalt konsulteerida oma perearstiga, eriti kui perekonnas on lapsi, kes toituvad sama põhimõtte järgi. Tugevat tervist soovides!”
9. november 2013
Tere,
kas biotiini ja kroomi toiduainetest kätte saamist peaks ka ekstra jälgima (neid andmeid näeb ainult toitlustajate alt)? Olen toitumiprogrammi kasutanud iga päev 4 kuu jooksul ja märkasin, et neid mõlemaid olen selle aja jooksul kätte saanud miinimumist ca 50%.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Eestis puuduvad neile toitainetele toitumissoovitused, sest mitmekesise toitumise puhul ei ole nende defitsiiti täheldatud. Kuna tegemist on mikrotoitainetega, siis tihti nende sisaldust toiduainetes ka ei analüüsita ning seetõttu on vastavates tabelites toiduaine biotiini ja/või kroomi sisalduse koha peal 0, kuigi tegelikult toiduaine võib neid veidi sisaldada. Soovitan nendes tabelites kindlasti vaadata vastava toitaine tagant täpsustust, kas “0” väljendab analüüsi tulemust või lihtsalt seda, et andmed sisalduse kohta puuduvad. Sellest kõigest tingitult võib hilisem analüüsi tulemus näidatagi, et olete toiduga neid liiga vähe saanud, kuigi tegelikult ei pruugi see nii olla.
Kui need toitained Teid huvitavad, siis alles hiljuti avaldas Euroopa Toiduohutusamet avalikuks aruteluks biotiini kohta dokumendid, kust võib leida nii soovituslikud tarbimiskogused kui ka muud infot. Kahjuks on see inglise keeles, kuid soovi korral leiate dokumendi siit. Kroomi võtmiseks toidulisandina on teadusartiklites vastukäivaid arvamusi. Kui varem soovitati seda magusaisu vähendamiseks, siis nüüd on andmeid, et osadel inimestel võib seeläbi magusaisu hoopis suureneda.
7. november 2013
Tere
Olen (51) vastu võtmas pakkumist öötööle. Olen ise nn lõokene, st varane uinuja ja ärkaja.
Äkki saate palun anda nõu ja ideid, kuidas süüa 12 tunnise vahetuse (20-8) ajal, mida, kui tihti jne. et energiat mitte kaotada ja isegi juurde saada, mõni naturaalne energiaamps jne
Tänuga
Pille
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Öise söömise korral tuleb ennekõike jälgida, et kogu ööpäevane energia saamine ei ületaks vajadust ning enne magamaminekut ei söödaks väga palju. Kui on vajadus öö läbi üleval olla, siis ei piisa väikestest näksidest öösel, vaid tuleks süüa ka mõni korralikum toidukord. Hea oleks kodust võtta kaasa toitu, mida saaks võimalusel töö juures soojendada. Normaalne oleks süüa toekamat sööki iga 4-6 tunni tagant ning vajadusel võib vahele võtta mõne väiksema vahepala (nt puu- ja köögiviljad, jogurt, võileivad, kama, mahl).
4. november 2013
Tere
Miks soovitate süüa süsivesikuterikast toitu ja minimaalselt rasva? Miks “mustate” küllastunud rasvhappeid? Nt. soovituste all on selline punkt:
“6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.”
See küllastunud rasvade kahjulikkuse müüt tänaseks kindlalt ümber lükatud. Millal Eesti sellest aru saab?
Viited:
http://www.bmj.com/content/347/bmj.f6340
Rootsi:
http://drmalcolmkendrick.org/2013/10/20/sweden-ge ts-is-right/
Austraalia:
http://www.dietdoctor.com/real-cause-heart-disease
Muu:
https://www.credit-suisse.com/c h/en/news-and-expertise/news/economy/global-trends.article.html/article/pwp/news-and-expertise/2013/09/en/is-sugar-turni ng-the-economy-sour.html
Isegi ameeriklased hakkavad vaikselt asjast aru saama:
http://www.dietdoctor.com/dr-oz-positive-lchf-alzheimers
http://www.latimes.com/science/sciencenow/la-sci-satur ated-fat-20131022,0,2193813.story#axzz2iWwJyHoR
Kui ma eskin, kas palun tooksite mõned viited teaduslikele artiklitele, mis kinnitaks toimuine.ee seisukohti.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “Kõik meie toitumisalased infomaterjalid (kaasaarvatud veebileht) tuginevad riiklikult tunnustatud tõenduspõhistele toitumissoovitustele. Tõenduspõhiseks peetakse neid uuringutulemusi, mis on saadud rahvusvahelistele üldtunnustatud reeglitele vastavate uuringute publitseeritud tulemuste teadusülevaadetest. Teadusülevaadetes käsitletakse valiidsete ja reprodutseeritavate uuringute tulemusi, mis on läbi viidud eri ühiskondades ning erinevates soo- ja vanusrühmades.
Meie praegused toitumissoovitused tuginevad 2004.aasta Põhjamaade toitumissoovitustele.
Põhjamaade toitumissoovituste väljatöötamisel osalevad Taani, Rootsi, Soome, Islandi ja Norra toitumisteadlased. Põhjamaade toitumissoovitusi vaadatakse üle regulaarselt, et käia kaasas uuemate teadusuuringutega.
Hetkel tegelevad nad taas toitumissoovituste uuendamisega. Ja meil on nendega hea koostöö, sest väikeriigina ei ole meil piisavalt ei majanduslikke ega ka inimressursse, et tegeleda sellisel tasemel teadusülevaadete koostamisega. Pole mingit põhjust kahelda 100 teadlase töökvaliteedis ja metoodikas, kuidas nad andmeallikatega töötavad. Oluline on ka see, et kogu protsess on läbipaistev ja erapooletu ning pole allutatud erinevate huvigruppide ärihuvidele.
Seetõttu toetumegi me oma toitumise lehel julgesti Põhjamaade teadlaste tööle ja ootame huviga nende viimaseid toitumissoovituste uuendamise tulemusi.
Meie allikaks on Põhjamaade toitumissoovituste süstemaatilised teadusülevaated. Siin saate tutvuda ka selle metoodikaga, kuidas teadlased järeldusteni jõuavad.”
1. november 2013
Tere!
Ma ei suuda kuskilt leida, milline on päevane soovituslik kogus beetakaroteeni? Saan aru, et seda ei saa üheselt vastata, sest see kogus sõltub sellest, millise toiduga seda sisse süüakse – kas toore aedvilja kujul või õli kujul vms. Aga ehk on siiski võimalik mingeid suuniseid anda.
Ette tänades
Kaur Elviste
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Beetakaroteen arvutatakse ümber retinooli-ekvivalentideks ning soovitused on antud sellele. Seetõttu Te ei leiagi vastavat soovitust. Keskmiselt tuleks aluseks võtta, et 12 mikgrogrammi beetakaroteenile vastab 1 mikrogramm-ekvivalent A-vitamiini. Päevane A-vitamiini soovitus täiskasvanud meestele 900 mikrogramm-ekvivalenti.
1. november 2013
Tere!
Olen suur smuutide sõber ja teen neid praktiliselt iga päev.
Minu smuuti tavaline koostis on selline – spinat, kaalikas või peet, peakapsas või varsseller, brokkoli, avokaado või banaan, erinevad külmutatud marjad, õunad-pirnid ja lisaks veel pähklid ja seemned. Et saaks ikka kõik hea ja kasuliku korraga kätte :)
Siit minu küsimus – kas on ikka õige panna ühekorraga kokku niipalju erinevaid komponente? Pidevalt räägitakse ju omavahel sobivatest toiduainete gruppidest.
Tiina
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, ikka võib erinevaid puu- ja köögivilju omavahel kokku panna ning neist nn smuutisid valmistada. Ei ole olemas piisavalt teaduslikke tõendeid selle kohta, et erinevaid toiduaineid omavahel koos tarbida ei tohiks. Loomulikult on mõned ained, mis mõjutavad osade toitainete imendumist (nt rabarberis sisalduvad oksalaadid võivad veidi vähendada kaltsiumi omastumist), kuid otseselt midagi ohtlikku erinevate toiduainete koostarbimine kindlasti endaga kaasa ei too.
26. oktoober 2013
Tere! Mul on küsimus, kuidas ja mida süüa, kui mul pole enne trenni aega koju minna ja normaalset sööki süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui on vähegi võimalik süüa 2-3 tundi enne tundi korralikum oode mõnes söögikohas, oleks see väga hea. Kui seda ei ole ning aeg lõunasöögi ja õhtusöögi vahel kipub tänu trennile väga pikaks venima, siis tuleks võtta kaasa kasvõi võileibu või puuvilju.
26. oktoober 2013
Tere!
Kumb toid sisaldab vähem kaloreid, kas makaronid hakklihaga või makaronid viineriga?
Lugupidamisega
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele saab vastata ainult pärast seda, kui analüüsida ära mõlema roa täpsed retseptid. Ise saad seda teha toitumisprogrammis.
21. oktoober 2013
Tere!
Küsimus tee tarbimise kohta.
Tarbin päevas palju teed, see on mu põhiliseks joogiks, eelistan tumedat teed ja mugavusest pakiteed. Joon teed suhkruta, harva lisan ka natuke mett. Kas igapäevasel musta tee tarbimisel on mingeid negatiivseid mõjusid? Kas pakiteesse lisatud maitsetugevajate ja aroomitugevdajate pärast peaks muret tundma? Olen kuulnud, et kofeiin takistab vitamiinide omandamist, kas mustas tees on nii palju koffeiini et see seda mõjutaks?
Kas oleks soovitatav eelistada rohelist/valget teed? Kas purutee on tervislikum kui pakitee, või see oleneb tootest?
Aitäh.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik teed sisaldavad mingil määral kofeiini, mis jääb olenevalt sordist ja kangusest eri kirjandusallikate põhjal valdavalt 10-50 mg vahele 100 ml kohta. Keskmiselt võib arvestada, et tee sisaldab kofeiini umbes 25 mg 100 ml kohta ehk siis umbes 60 mg kruusi (250 ml) kohta. Alaealistel võivad kofeiini liigtarvitamisest tekkida nähud üle 100 mg puhul päevas, täiskasvanutel umbes 300-400 mg juures, kuid see sõltub ka inimese kofeiinitaluvusest. Kofeiin mõjutab ka vitamiinide omastatavust, kuid siinkohal on väga raske välja tuua konkreetset kogust. Millist teed eelistada, sõltub ennekõike siiski inimese maitse-eelistustest. Pakenditelt tasub lugeda ka koostist, sest tihti on nn mustsõstratee puhul tegemist tavalise musta teega, millele on pisut vastavat aroomi juurde lisatud. Lisaks kofeiinile leidub tees ka tanniine, mis omakorda takistavad näiteks mineraalainete omastumist. Seetõttu tasuks vähemalt osadel joogikordadel eelistada lahjemat teed või üldse taimeteed.
14. oktoober 2013
Tere!
Minu küsimus selline: 6-aastane tütar sööb väga aeglaselt, mis võiks olla normaalne aeg söömiseks ja kuidas saaks aidata tal kiiremini sööma õppida?
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Söömise tempo on erinevatel inimestel erinev. Samuti sõltub see sellest, mida parasjagu süüakse -sooja või külma toitu, väikest oodet või suurt praadi, vajab toit lõikumist-närimist jne.
Kindlasti ei tohi sundida teda kiiremini sööma, see võib mõnel lapsel tekitada hirmu söömise ees. Mõnikord võivad aeglase söömise põhjuseks olla ka välised tegurid, mis last söömise juurest “eemale meelitavad” – televiisor, teised inimesed vm. Teinekord võib olla põhjus ka selles, et inimesel tekitab söömine ebamugavustunnet kas siis suus või kõhus ning seetõttu üritatakse seda “ebameeldivat” toimingut teostada võimalikult aeglaselt või isegi vältida. Loodan, et Teie lapse puhul on ennekõike põhjuseks siiski tema iseloom või lihtsalt eripära ning ta kasvab aastatega sellest välja. Võib-olla oleks abiks, kui räägiksite rahulikult temaga sellest, et kui ta järgmisel aastal läheb kooli, siis söögivahetunni pikkuseks on enamikes koolides 15-20 minutit. Proovige mänguliselt süüa nii, et jõuaks toidu söödud kujuteldava söögivahetunni jooksul. Kindlasti ei tohi teda hirmutada, et kui ta kiiremini sööma ei hakka, siis ei jõua ta koolis söödud, sest siis ei pruugi ta kooli minnes üldse julgeda sööklasse minnagi.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon