Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
12. jaanuar 2014
tere, olen muidu täiesti tavaline 14 aastane noor neiu aga ma ei söö midagi.
Lihtsalt ei söögi, kunagi kui väiksem olin siis sõin aga kui 1. klassi läksin siis hakkas toidumenüü aina kesisemaks jääma. Näiteks jõululauas ma lihtsalt istun sest mul ei ole sealt midagi süüa ometigi on laud lookas.
Ma ei söö isegi enam kartulit ja liha ma ei söö veel salateid,juurvilju, puuvilju ei söö ka eriti ainult mõndasi.
See probleem on juba mu elu segama hakanud sest isegi juba piinlik on kui kõik teised söövad ja ma ei söö midagi.
Mida ma tegema peaks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Inimene vajab toitu selleks, et saada sealt energiat, aga ka erinevaid toitaineid, mis aitavad organismil toime tulla. Kui Sa ei söö toite erinvatest toidugruppidest (puu- ja köögiviljad, teraviljatooted, piimatooted, toidugrupp liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad), siis jätad oma organismi ilma ühest või teisest eluliselt vajalikust toitainest, mis varem või hiljem hakkab avalduma Sinu tervises. Seega on tagumine aeg hakata normaalselt sööma. Kui Sa mingil põhjusel siiski tunned, et söök on Sulle vastumeelne, siis tuleks pöörduda psühhiaatri poole, kes selgitaks välja, ega tegemist ei ole toitumishäirega ning saaksid abi. Igal juhul toob mittesöömine või valikuline söömine aja möödudes endaga kaasa terviseprobleemid.
2. jaanuar 2014
Tere,
Olen juba ligi aasta olnud vegan, st söönud vaid taimset kraami. Minu küsimus on asendamatute aminohapete kohta. Milliseid taimi kombineerides saab kindel olla, et kõik vajalikud aminohapped on kättesaadavad ka veganile? Valkude sisaldus minu veres on väga hea. Samas ei anna vereproov vastuseid sellle kohta, kas kõik vajalikud aminohapped siiski esindatud on. Olen soja suhtes väga skeptline ja siiani seda pigem vältinud, samas peaks sojas olema kõige parem aminohappeline kooslus? Kas soja peaks kuuluma vegani toidulauale, või saab ka teisiti?
Lisaks soovin teada, milliseid analüüse ja kui sagedasti peaksid veganid tegema, et ennetada tekkida võivaid probleeme.
Loodan siiralt, et vastuseks ei ole soovius tarbida mõõdukas koguses, liha, kala ja piimatooteid. Minu tervis on peale vegantoidule üleminekut muutunud palju paremaks. Samuti on muutunud meitsemeel. Lisaks eetiliseed tõekspidamised.
Parimat!
Heivi
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Soovitan omavahel kombineerida erinevaid teravilju, kindlasti kasutada kaunvilju, samuti tarvitada pähkleid ja seemneid. Sojatooteid võib aeg-ajalt süüa, kuid väga suurtes kogustes kindlasti mitte. Üldjuhul peavad veganite poolt söödavad toidukogused olema pisut suuremad, kuna taimetoidust saadav energia on väiksem tavatoidust. Erinevaid taimset päritolu toiduaineid omavahel kombineerides ning neid piisavas koguses süües ei tohiks tekkida ka asendamatute aminohapete defitsiiti. Küll aga võib probleeme tekkida teiste toitainetega: vitamiinid D ja B12, kaltsium, tsink, raud. Seetõttu tasuks nende taseme kindlaks määramiseks organismis aeg-ajalt analüüse teha.
23. detsember 2013
mis sisaldab mneraalaineid
5. detsember 2013
Tere,
tahaksin küsida seda, et mille järgi peaksin panema kokku oma hommiku-, lõuna-, ja õhtusöögi. Ma tean, et pean seda tegema valkude, rasvade, süsivesikute järgi….Aga kuidas oleks see kõige lihtsam ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Toitumist vaadeldakse ennekõike umbes nädala või isegi pikema perioodi keskmisena. Seetõttu ei ole oluline, et igal toidukorral kõik ideaalselt paigas oleks. Küll aga on mõningad põhimõtted, mida toidukordade planeerimisel arvestada võiks. Näiteks ei soovitata õhtusöögiks tärklise- (nt kartul, makaronid) ega suhkrurikkaid (kõik maiustused) toite sageli süüa. Seevastu päeva esimeses pooles on need lubatud, jälgima peab ainult üldist energia saamist ning seda, et lisatavaid suhkruid üldse ei oleks toidus väga palju. Hommikusöögiks sobivad ennekõike süsivesikuterikkad toidud (nt pudurd, võileivad, aga ka pannkoogid), et organism saaks kiirest energiat. Samuti võiks hommikusöögi juurde kuuluda veidi valgurikkaid toite (nt muna, juust, kohupiim) ning puuvili või mahl. Lõunasöögi osas erilisi piiranguid ega soovitusi ei ole, see võiks olla päeva toekaim toidukord ning kindlasti sisaldada endas köögivilju. Õhtusöök võiks olla veidi tagasihoidlikum, näiteks mõni vormiroog, aga miks mitte ka salat, kuhu võib olla lisatud kala, kana, muna või kodujuustu. Päeva peamised toidukorrad võiksid toimuda iga 4-6 tunni järel. Kui vahepeal läheb kõht tühjaks, siis sobib vahepalaks mõni puu- või köögivili, võileib, jogurt, veidi pähkleid-seemneid või kuivatatud puuvilju-marju.
5. detsember 2013
Tere !
Mul tekkis 2 küsimust, kas see vastab tõele, et kõik lisaained toidus on kahjulikud ja teine , et kas kehakaalu vähendamiseks tuleb loobuda hommikusöögist.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Euroopa Liidus tohib toidus kasutada ainult selliseid lisaaineid, mis on tervisele ohutud. Lisaainete toidus kasutamine ettenähtud kasutusalade ulatuses ei kujuta inimese tervisele ohtu. Kui inimene toitub mitmekesiselt ning ei söö palju valmistoite, poolfabrikaate ja soolaseid ja magusaid näkse, vaid valmistab oma toidu ise töötlemata toiduainetest, siis lisaainete liigse saamise pärast ta muretsema ei pea.
Osad lisaained võivad mõnel inimesel esile kutsuda näiteks ületundlikkuse nähte, mistõttu need inimesed peaksid vältima toite, milles sisalduvad asotoiduvärvid või sünteetilised magusained.
Hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord, sest öö jooksul on organismi energiavarud ammendunud. Hommikusööki ei pea sööma kohe viis minutit pärast ärkamist. Seda võib teha 1-2 tunni jooksul, kuid söömata jätmine on organismile suureks koormuseks. Organism peab hakkama siis energiat tootma enda varudest.
15. november 2013
Tere!
Olen 158 cm pikk naine ja kaalun 66 kg. Tervisenäitajate kontrollimisel selgus, et minu vistseraalse rasva tase veres on 10, mis omakorda soodustab kõrget kolesterooli – 8,5. Sõbranna soovitas mul alustada tasakaalustatud toitumisega, mis seisneb Herbalife toodete (kokteil sojavalgu baasil, tee jne) tarbimises. Sooviksin teada, millised on Teie kogemused Herbalife toodete osas, kas nad on sobilikud kõigile? Kas on vastunäidustusi teatud terviseprobleemide puhul?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tasakaalustatud toitumine ei sisalda kohe kindlasti Herbalife tooteid või muid “imevahendeid”. Kõik vajalikud toitained tuleb kätte saada normaalse toiduga. Kui mingil põhjusel osade toitainete piisav saamine toidust on raskendatud (näiteks, kui inimene ei söö kala, ei saa ta kindlasti piisavalt D-vitamiini), siis tuleks võtta juurde toidulisandeid. Seda aga alles pärast seda, kui ollakse veendunud, et toiduga tõepoolest vastavat toitainet kuidagi piisavas koguses saada ei ole võimalik. Siis tuleks pöörduda oma murega apteeki, kes soovitavad just Teile vajaliku toidulisandi.
Kaalu langetamiseks ei tohi nälgida, sest siis hakkab organism just varusid koguma. Sööma peaks ehk tavapärasest pisut sagedamini, kuid korraga väiksemaid koguseid. Palju (isegi ligi kilo päevas) tuleks süüa köögivilju, mis täidavad kõhtu, kuid annavad samas vähe energiat. Kindlasti ei tohi igapäevaselt puududa toidud igast toidugrupist – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupist liha-kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad (eelistatult seemned, pähklid). Soovitan oma menüüd analüüsida, lähtuda selle korrigeerimisel toidupüramiidist, valgusfooritabelist ning Eesti toitumissoovitustest. Kaalu langetamisest on pikemalt kirjutatud siin.
15. november 2013
Tere!
Teen loovtööd teemal “koolilõuna tähtsus lapse arengus (1. ja 4. klass)”. Nüüd tekkis mul küsimus, kuidas meelitada lapsi sööma koolilõuna kõiki toite parajates kogustes. Kas on olemas mõni eriti hea mäng? Või mida Teie soovitate?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub nii koolist, õpetajatest, kokkadest, lastest kui ka laste vanematest. Lastel on kooli tulekuks välja kujunenud teatud toitumisharjumused, mida on kujundanud ühelt poolt lasteaed, kuid teiselt poolt kodu. Mõnele lapsele võivad koolis pakutavad road tunduda võõrad ning ta ei julge neid proovida. Mittesöömise põhjuseid võib olla teisigi, näiteks liiga lühike söögivahetund ja tagantkiirustamine söömisel, suutmatus teiste lastega koos süüa, lärmakas või must keskkond, suuremate õpilaste või klassi liidrite mittesöömise eeskuju, söögivahetunni vale kellaaeg, maiustamine enne söögivahetundi jne.
Ühtegi väga head nippi laste sööma panemiseks ei ole. Ennekõike tuleks selgitada söömise vajalikkust, tutvustada uusi roogi tasapisi, õpetajad peaksid näitama eeskuju. Abi võib olla sellest, et klassis lepitakse ühiselt kokku see, et iga laps maitseb sööklas toitu vähemalt kolm ampsu. Üks amps võidakse neelata alla ilma maitset tundmata, kuid kolme ampsu puhul võib selguda, et pakutav toit on täitsa hea ning laps sööb vabatahtlikult seda veel. Kindlasti ei saa kedagi sööma sundida ega millegagi ähvardada, kui laps toitu ei söö. Lapsi tuleks suunata endale ise taldrikutäit kokku panema, aga selliselt, et alguses pigem tõstetakse taldrikule vähem, mis tuleb siis ka ära süüa ning kui soovitakse veel, siis tõstetakse pärast juurde. Väikeste laste puhul on kindlasti abiks õpetajate eeskuju ja hea sõna söögi kohta.
Samas tuleb muidugi ka veenduda, et toit, mida koolis lastele pakutakse, oleks tõepoolest maitsev, õigel temperatuuril, ilma juuksekarvadeta jne, mitte et täiskasvanud ütlevad selle kohta “see kõlbab ju süüa küll”. Väike laps ei söö veel mõistusega, vaid toite, mis talle meeldivad ja maitseelamusi pakuvad.
15. november 2013
Tervist!
Mul tekkis selline küsimus,et milline siis ikkagi on see õige toidupüramiid? Internetis leidub mitut erinevat versiooni. Minu teada peaks olema õige see, kus esimesel kohal ei paikne kartul, riis, makaroonid, leib ja sai, vaid liikumine, täisteraviljad, pähklid, taimsedõlid ning kookosrasv või kudas? Kui võimalik, siis palun saatke pilt õigest toidupüramiidist. Oleksin väga tänulik abi eest, Annabel :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegelikult ei ole ei õiget ega vale toidupüramiidi, vaid erinevad lähenemised. Toidupüramiid on vaid üheks vahendiks, kuidas inimestele võimalikult lihtsalt selgitada, mida ja kui palju sööma peaks. Eestis praegu riiklikult kehtiva toidupüramiidi aluseks on toitude asetamine toidugruppide kaupa püramiidi korrustele lähtuvalt sellest, kui palju portsjoneid ühest või teisest grupist süüa tohiks. Nii soovituslikud portsjonite arvud kui ka portsjonite suurused on erinevates gruppides erinevad. Soovitused antakse päeva kohta, kuna nii on inimesel sellest lihtsam aru saada, kuid tuleks jälgida, et vastavalt püramiidile toitutaks nädala keskmiselt. Lisaks püramiidile on välja töötatud ka valgusfooritabel, mis annab juhiseid, milliseid toite toidugrupi sees eelistada ja mida vähem süüa.
Püramiidi põhjaks on liikumine ning tipus paiknevad maiustused ja soolased näksid, mida soovitatakse süüa võimalikult vähe. Rasvad ei saa kuidagi portsjonipõhises püramiidis paikneda esimesel korrusel, kuna näiteks leiba ja teraviljatooteid (mille portsjon on olenevalt toidust 50-100 grammi) soovitatakse kokku päevas süüa umbes 6-7 portsjonit ning puu- ja köögivilju (portsjon 100 grammi) kokku 5-9 portsjonit, samas kui lisatavaid rasvu (mille üks portsjon on vaid 5-10 grammi), soovitatakse päevas vaid 2-4 portsjonit.
15. november 2013
Kas on normaalne, et söön iga päev ühe kg või veidi rohkemgi koduõunu? Kas sellise koguse söömine on tervislik ja ega sellel mingit mõju pole? Kaal pole küll tõusnud ja puhitust ka ei esine, õunad lihtsalt väga maitsevad.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi see on väga hea, et puuvilju sööte, tuleks siiski süüa mitmekesiselt. Olenevalt Teie päevasest energiavajadusest võiksite süüa puuvilju kuni pool kilogrammi. Üks kilogramm õunu annab ühest küljest 400 kcal (mis on peaaegu juba võrdne 100-grammise šokolaaditahvliga) ning kui pikaajaliselt süüa õunu kogu normaalsele söömisele lisaks, siis võib see ühel hetkel siiski kaalu kasvatama hakata. Kuid suurem oht on sellest, et süües päevas ära kilo õunu, Te lihtsalt ei jaksa süüa piisavas koguses toite teistest toidugruppidest (teraviljatooted, köögiviljad, piimatooted, kala, muna, linnuliha, lisatavad toidurasvad) ning seetõttu võivad Teil jääda saamata toitained, mida saab vastavatest toidugruppidest.
9. november 2013
Ahjaa, mis puutub PÕhjamaade toitumissoovitustesse, siis soovitan ka seda lugeda:
http://healthimpactnews.com/2013/sweden-becomes-first-western-nation-to-reject-low-fat-diet-dogma-in-favor-of-low-ca rb-high-fat-nutrition/
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “See lehekülg ei väljenda kindlasti mitte Rootsi riiklikke seisukohti”.
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon