Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Söömishäired

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Anonüümne

7. oktoober 2011

Tere, minu probleemiks on olnud eluaeg kehakaal, nii kaua kui ennast mäletan olen häbenenud oma kõhtu ja kuid kehaosi, suvi on mõnes mõttes minu jaoks piin kui peab käima t-särkide ja muude paljastavate riietega! Tahan ka randa või veekeskusesse minna nii et ma ei tunne piinlikust ja ei otsi ärevalt silmadega tutavaid nägusid. Suurelt osalt on olnud kehakaalu probleemis süüdi ka toitumine burgerid, friikartulid ja krõpsud on alati meelejärgi olnud. Olen mitmeid kordi püüdnud kaalu langetada aga asjatult, kaal langeb kuid siis tuleb masendus peale et olen noor inimene ja pean igat ampsu valima & hakkab nõia-ring uuesti peale.
Nüüd augusti alguses hakkasin peale suure huraaga ühe dieediga, kolm päeva pidasin vastu ja tulid meeletud nõrkus hood, jäigi ta sinna paika kuid olen suutnud ennast talitseda ja mõningatest reeglitest kinni pidada, kaal langeb ilusti tasapisi.
Minu reegliteks on esiteks see et õhtul peale 18.00 söömine on keelatud! Toit mida söön on lahja, kogused oluliselt väiksemad kui enne ja liikuda üritan rohkem.
Kuid minu mure on selles et võtan asja vist liiga t6siselt, juba mitu korda kolme nädala jooksul olen omale näpud kurku lükkanud ja kõik söögi välja oksendanud kuna mulle tundub et sõin liiga palju. Kui kaal mõni hommik on seisma jäänud või peaks eelmisest päevast gramm suurem olema tabab mind masendus!
Vanust on mul 20 pikkust 178 ja kaalu hetkel 86kg, alustasin 90kg. & tipp kaal on olnud 94!
Sooviksin nõu ja nippe kuidas alla võta, mis toiduaineid eelistada ja millised kindlasti välja jätta.
Sooviksin pöörduda ehk oma murega reaalselt spetsialisti poole, kuid ei tea kus alustada? Kas see n6uab ka paksu rahakoti et lasta isiklikult minule toitumiskavad teha jne. Olen uurinud internetist tellitavaid kavasid kuid foorumitest olen lugenud et need on enamasti ikka sellises tüübis ” ära söö saia ja magusat ja pane rõhku kapsale ja kaalikale”

Olen tõesti õnnetu oma keha pärast ja sooviksin väga et järgmisel aastal saaks ka mina uhkelt suvele vastu minna!
Jään vastust ootama.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kaalu langetamisel tuleks kõigepealt alustada eesmärkide püstitamisest. Millist kaalu soovite saavutada ja mis ajaga? Teie pikkuse juures oleks soovitusliku kaalu ülempiiriks 79kg. Seega olekski realistlik seada esmaseks eesmärgiks langetada kaal umbes 78kg peale ehk siis umbes 8kg võrra (edaspidi võib eesmärke vajadusel kohendada). Kuna aega olete plaaninud järgmise suveni, siis teeb see umbes 1 kg kuu kohta. Tavaliselt arvestatakse kaalulangetamise juures isegi kaalulangusega kuni 1 kg nädala kohta. Samas on aeglasemalt saavutatud kaalulangus püsivam. Sellisel juhul ei tule ka oma toitumist kardinaalselt piirata ning Te ei tohiks tunda näljatunnet. 
Otse loomulikult peavad nüüd hamburgerid, friikartulid jm “parem” kraam vähemasti mõneks ajaks menüüst täiesti välja jääma. Hiljem, kui soovkaal on saavutatud, siis võib neid aeg-ajalt endale lubada, kuid targem on seda teha võimalikult harva. Kaalu säilitamine on tegelikult veelgi raskem kui kaalu langetamine, vaid umbes 10% inimestest see õnnestub.
Kaaluda võiksite ennast vaid kord nädalas, soovitatavalt hommikul ilma söömata. Tagasilöökidest ei tohi sattuda masendusse, sest kaal ei sõltu vaid söömisest, vahetevahel võib hoopis mingil põhjusel keha hoida rohkem kinni vett ning see kajastub kohe ka kehakaalus. Oksendamist katsuge vältida, et Te ei muutuks buliimikuks. Kui tunnete, et asi läheb siiski käest, soovitan pöörduda psühholoogi poole. Selleks, et vältida “mulle tundus, et sõin liiga palju”-tunnet, tuleks hakata pidama toidupäevikut, kuhu peaks kirja panema iga söödud ampsu ja joodud joogi. Kasutage võimalusel koguste määramiseks kaalu, sest silma järgi hindame koguseid väga valesti. 
Põhitoidukordi peaks päevas olema kolm, lisaks vahele 1-3 oodet. Toiduvahed ei tohiks olla liiga pikad, pigem süüa vähem korraga, aga sagedamini. Peale kl 18 mittesöömine ei ole väga õigustatud. See sõltub magamaminemise ajast. Õhtune toekam toidukord võiks tõesti jääda enne kl 18, kuid päris näljasena ei tasu ka magama minna, eriti, kui magamaminemise aeg alles kl 12 öösel on. Köögivilju, näkileiba, taimeteed võib süüa ka pisut hiljem.
Tundub, et allavõtmiseks piisab, kui hoiate oma päevase energiasaamise umbes 1800 kcal juures. Seejuures võiksite ka füüsilist aktiivsust pisut suurendada, näiteks hommikuti teha tempokam pooletunnine või pikemgi jalutuskäik. Samuti tuleks küsida nõu mõnelt spordiklubi treenerilt harjutuste osas, mis aitaksid trimmida kõhu- ja reielihaseid.
Põhirõhk peaks toitumisel olema köögiviljadel. Neid võiks süüa vähemalt 500 grammi päevas. Teraviljatoodetest tuleks eelistada putru ning täisteraleiba. Saia ja eriti teisi nisujahust küpsetisi võiks võimalusel vältida. Tagasihoidlik tasub olla ka pastatoodete ja riisi söömisega. Kui neid süüa, eelistada samuti täisteravariante ning teha seda päeva esimeses pooles. Heaks alternatiiviks on tatrapuder. Kartulit ei maksa karta, kuid süüa tuleks teda keedetult, ilma rasvaste kastmeteta ning samuti päeva esimeses pooles. Tärkliserikkad tooted ning ka kõik magus kipub õhtupoole tarvitades pigem kehale kogunema kui ära kuluma. Puuvilju võiks süüa 2-3 tükki päevas. Iga päev peaks menüüs olema ka mõni piimatoode ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna, samuti veidi lisatavaid toidurasvu (nt õli salatisse, pähkleid-seemneid). Liha eelistada töötlemata kujul ja teha sellest roog ise, vältida lihatooteid, valmistoite. Maiustustest peaks proovima täiesti loobuda. Kergem on mitte võtta esimest kommi, kui saada pidama enne kotitäie tühjaks söömist. Magusaisu puhul süüa kuivatatud puuvilju, pisut mett või väike tükike tumedat šokolaadi. 
Piisavalt tuleks juua ka vett. Alkoholi tarvitada äärmiselt mõõdukalt, sest ka alkohol annab päris palju energiat.
Hästi oluline on lähedaste toetus. Selgitage neile oma eesmärke ning paluge abi.
Kui soovkaal on saavutatud, siis seisab raskem osa ees – selle hoidmine. Ilmselt võite oma päevase energiatarbimise tõsta 2000-2300 kcal vahele, kuid see on väga individuaalne ning selle saate leida ainult selliselt, et jätkate toidupäeviku pidamist ja vaatate, millise energiatarbimise puhul Teie kaal püsib enam-vähem muutumatuna. Muutes füüsilist aktiivsust, samuti vanuse lisandudes, tuleb selles teha korrektuure.

Anonüümne

13. juuni 2011

Tere!
Olen 15 aastane tüdruk. Olen 177 cm pikk ja kaal kõigub koguaeg 48-53 vahel.
Ma pole enda kehaga kunagi rahul olnud, tunnen ennast väga nii on küll kole õelda aga paksuna. Loobusin umbes poole aasta eest lihast, ehk siis olen ka taimetoitlane. Ja mida aeg edasi seda vähem ma tahan süüa lihtsalt toit enam ei maitse kõht küll koriseb aga süüa ei taha. Tahtsingi küsida, et kas see on mingi tõsine probleem või lihtsalt puberteet ja kui on probleem siis mida ette võtta?
Ette tänades Joosu.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Esitatud kaalu-pikkuse põhjal oled alakaaluline. Sinu kirjelduse põhjal tundub, et kui Sa veel ei ole, siis võib juhtuda, et varsti muutud anorektikuks. Kuna hetkel veel saad aru, et Sul on toitumisega probleeme, siis tuleks kiiresti abi otsida toitumishäiretega tegelevatelt psühholoogidelt

Anonüümne

12. juuni 2011

Tere!
Alustuseks: olen normaalkaalus..või siis normaalkaalu ja alakaalu piiri peal. pean suuresti lugu tervislikust toitumisest ja tervislikest eluviisidest. armastan süüa palju rohelist ja puuvilju, liha vastu ei tunne erilist vajadust.
üldiselt püüan jälgida mida suhu pistan, kuid vahepeal ei suuda ära öelda ka natuke ebatervislikematest asjadest (a la pizza, friikartulid jne – isusid on ju igasuguseid).
kuid tegelikult on minu põhiprobleemiks nö “õgimine”, olen tähele pannud, et üksi kodus olle ja kui ei ole koolis/tööl, siis tekivad sellised söömistuhinad ja eriti just siis, kui olen üksi (elukaaslane reisil ja olen vist masenduses:S). ma ei pruugi süüa isegi midagi “halba”, kuid ma söön nii palju, et mul on niiii paha olla, ma ei saa ennast pärast liigutada ja pea hakkab valutama, oksendamise tunne on, kuid ma pole kunagi oksendanud. selliseid õigimiskordi ei ole palju, kuid ma ei taha neid üldse! sest et tunnen jubedaid süümekaid pärast.
mida teha, et sellistest õgimistest lahti saada?
ja mida teha pideva magusaisuga?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kuna kirjutate, et olete üsna normaal- ja alakaalu piiri peal, siis võib õgimishoogude põhjuseks olla see, et saate toiduga liiga vähe energiat ning organism püüab aeg-ajalt seda ise korrigeerida. Proovige oma menüüd analüüsida ning vaadake, kas saate energiat ning ka toitaineid piisavalt. Magusaisu võib olla tingitud samuti osade toitainete puudusest, enim seostatakse seda kroomi vähesusega. Kui süüa regulaarselt ja piisavalt ning hoides väiksemaid toiduvahesid, siis ei tohiks õgimishood kimbutada.

 

 

Anonüümne

20. aprill 2011

Tere! Mul on mure. Ma ei oskan enam õigesti toituda. Söön kas
ülemäära palju või ei söö terve päeva jooksul peaaegu midagi ja sundnäljutan
ennast. Elan Pärnus, kuid ma ei tea ühtegi kohta, kust võiksin abi saada. Tunnen, et vajan toitumishäiretega tegeleva psühooloogi abi, kes koostaks mulle ka toitumisplaani. Kuhu peaksin oma murega pöörduma?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Toitumishäiretega tegeleb Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUS. Võib ka proovida seda, et teete ise endale päevaplaani, kuhu kuuluvad kindlatel kellaaegadel 3 põhitoidukorda ning vahele 1-3 oodet. Siis püüate sellest plaanist võimalikult täpselt kinni pidada. Kui süüa sagedamini, siis ei tule selliseid söömishoogusid, mida näljatunne endaga kaasa toob. Isegi, kui kõht ei tundu söögiaja tulles tühi, tuleb esialgu ennast kasvõi sundida sööma. Samas tuleks muidugi jälgida seda, et sellise sagedase söömise puhul ei oleks ühel toidukorral tarbitav toidukogus ega sealt saadav energia väga suur. Selleks võite oma menüüd analüüsida siin. Toitude osas tuleb samuti teha õige valik. Näiteks 1 šokolaadikomm võib anda sama palju energiat kui 200 grammi köögivilju. Toitumisel tuleks järgida toidupüramiidi põhimõtet.

Anonüümne

1. aprill 2011

Tere!
Ilmselgelt on tegemist söömishäirega Binge. Olen 29a, 170pikk ja kaalun hetkel 82kg. Olen olnud ca 6a tagasi ka 72 kg, võib öelda, et olin sel ajal suhteliselt rahul. Nüüd aga viimane aasta ei saa enam endaga hakkama-ei suuda dieeti pidada ega ka söögiga tagasi hoida. Jah pool päeva ei tule mulle söök meeldegi ja siis õhtupoolikul tekivad kinnisideed shokolaadist ja selle puudumisel läheb ka kõik muu sisse. Õhtul töölt tulles, ei pruugigi mu kõht tühi olla aga ma pean õgima hakkama.Iga päev mõtlen, et homsest ja homsest lõpetan. Olen abielus aga õgin ma salaja-häbi tunnistada seda endalegi ja abikaasale ammugi mitte. Varem suutsin dieeti pidada ja kaalust alla saada, nüüd aga ei suuda söögigagi tagasi hoida. Kui olengi paar päeva normaalselt söönud, tuleb nädalas ikka mitu õhtut tõelised pugumishood ja siis õgin end lõpuni täis, mõttega et homsest enam nii ei söö. Päeval polegi hullu aga jus kardan õhtuid, sest siis ei suuda vastu panna. Kas oskate midagigi soovitada.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie puhul võib, aga ei pruugi olla tegemist toitumishäirega. Tundub, et peamine põhjus teie söömishoogudes hoopis on ebakorrapärane ja mittepiisav toitumine. Alustage korraliku toitumisega juba hommikul – puder või võileib, mõni piimatoode või muna, mahl või puuvili. Päevas püüdke jälgida režiimi, et Teil oleks vähemalt 3 põhitoidukorda. Sinna vahele lubage endale kindlasti ka ooteid, kuid mitte šokolaadi vms näol, vaid valige selleks puu- ja köögiviljad, võileivad, piimatooted. Pigem tuleb süüa sagedamini, aga väiksemates kogustes. Dieeti kui sellist ei tasu kindlasti pidama hakata, see viib selleni, et sööte veelgi rohkem ning kaalu tuleb aga juurde. Proovige oma igapäevane toitumine võimalikult täpselt (kaaludes toite) panna kirja internetipõhisesse toitumisprogrammi. Esialgu püüdke hoida tarbimine 2000 kcal peal päevas ning kui tunnete, et saaksite hakkama ka vähemaga, siis 1700-1800 kcal päevas. Alla selle ärge kindlasti energiatarbimist langetage. 
Kui sööte päev otsa korralikult, siis ei tohiks Teil õhtuks olla kallal hirmsat nälga. Kui aga siiski peale õhtusöögi söömist tuleb söögiisu, siis piirduge ainult köögiviljade ja taimeteega. Maiustamise vastu aitab kahjuks ainult tahtejõud. Ei tohi koju osta endale ahvatlusi ning kergem on mitte võtta esimest tükikest, kui saada pidama enne, kui kogu tahvel šokolaadi kõhus on. Mõtteid söömisest aitaks eemale peletada ka see, kui näiteks õhtuse nälja tekkimisel lähete hoopis välja tempokat kõndi tegema. 
Katsuge endal mitte kõhtu söömise ajal väga täis süüa, sest tegelik täiskõhutunne tekib alles veidi pärast söömist. Kui sööte liiga palju, on pärast väga raske olla ning õhtuse suure söömise tagajärjel on ka uinumine ja magamine raskendatud. Allavõtmiseks võib soovitada veel ka seda, et püüdke magusad ja tärkliserikkad tooted hoida oma menüüs hommikupoole. Kõik muud soovitused eri toidugruppide tarbimiseks on kirjas toidupüramiidi põhimõtte juures.
Kui siiski kahtlustate endal toitumishäiret, võite ehk abi leida neilt

Anonüümne

27. märts 2011

Tere
Kas on palun on midagi, mis aitaks söögiisu kontrolli alla saada, kui täiesti pidurdamatud söömahood piinavad teatud perioodil kuus (1-2 ndl. jooksul, seotult sooliste iseärasustega:)).
Tänan ette, T.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suurenenud söögiisu teatud perioodidel võib tõesti olla seotud hormonaalsete muudatustega, madalama serotoniini tasemega. Kahjuks ei ole selle vastu mingit imerohtu, kui vaid enda suur tahtejõud. Tuleb mõistusega võtta ja mitte ohjeldamatult süüa. Võiks pidada toidupäevikut ning jälgida, et ei saaks sellel ajal soovitatavast rohkem energiat. Selleks tuleks toituda hästi mitmekesiselt ning suure näljatunde peletamiseks süüa ohtralt köögivilju (nii värskelt kui ka keedetult-aurutatult), aga ka täisteraviljatooteid. Magusaisu vähendamiseks sobivad samuti teraviljatooted, aga ka värsked, külmutatud ja kuivatatud puuviljad ning marjad. Lihtsam on mitte võtta esimest kommi, kui enne paki tühjakssöömist pidama saada. Ahvatlusi ei tohiks koju osta ning poodi ei tohi minna tühja kõhuga. Poes tuleks vältida neid kohti, kus on toidud, mida väga osta tahaksite. Samuti võib abiks olla see, kui viia mõtted toidult millelegi muule – tuleb leida endale söömisele nn asendustegevus, kõige parem oleks füüsiline aktiivsus (nt isu tekkimisel minna kohe võimalusel välja jalutama).
Kui oskate inglise keelt, saate lugeda sellest probleemist põhjalikumalt siit.

Anonüümne

9. märts 2011

Tere,
sooviks teada et kuidas on võimalik söögiisu märgatavalt suurendada? Olen 21a, 197cm ja kaalun 66kg.
Söögiisu lihtsalt puudub, ning kui süüa vägisi siis on toidul paberi maitse või puudub üldse maitse ning ei taha kurgustki alla minna.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selle murega soovitan pöörduda kindlasti perearsti poole. Kui söögiisu puudumisel ei ole psühholoogilisi põhjuseid, kuid süüa ei taha, toidul pole maitset jne, siis võib tegemist ole mõne tervisehäirega (nt probleemid kilpnäärmega vm). Seda saab kindlaks teha ainult arst vastavate analüüside teostamisega. Mõistusega võib ennast küll sööma sundida, kuid imelik maitse või maitse puudumine võivad siiski viidata mingile probleemile, mis tuleks välja selgitada enne, kui on liiga hilja.

Anonüümne

13. veebruar 2011

Tere!

Olen kohe 17 saamas ja kaalun 58-59 kg (kaalud on erinevad). Ma pole kunagi ülekaaluline olnud, ema väidab, et seda ei saagi juhtuda, sest see sõltub pärilikkusest ja geenidest ning et meie peres pole keegi ülekaaluline olnud. On see siis ka tegelikult nii?
Kuna suvi on kohe tulemas, siis alustasin uuel aastal intensiivselt trenni tegemisega. Eelnevatel aastatel tegin 2 tantsutrenni nädalas ja 2 kehalise tundi(millest ma igakord osa ei võtnud). Siis 2010 aasta lõpus tulid mul muud kohustused ja tantsutrenni jõudsin ainult 1 korra nädalas. Mõne aja möödudes tundsin ennast juba üsna ebamugavalt ja mõtlesin, et nii ma seda asja ei jäta – uuel aastal uue hooga – teen trenni ja söön vähem.
Söömist hakkasin alguses väga palju piirama, mis isegi võis muutuda juba pisut näljutamiseks. Sellest ma lõpuks loobusin, sest ma armastan toitu ja tean, et ei ole võimeline kaua ilma söögita olema. Samuti olen teadlik sellest, et näljutamisega saad hiljem topeltkilod tagasi. Nüüd söön korralikult 3 korda päevas, püüan vältida suurt magusa söömist, kuid nädalas vahel ikka mõne kommi või jäätise endale luban. Hommikuti söön kell 7:00 ja koolis saan süüa 12:40, siis selle ajaga muutub mu kõht nii tühjaks, et söögivahetunnil kuhjan alati oma taldriku täis. Muidugi ma püüan vähem võtta, aga isu on siis nii suur, et ei saa pidama. Siis söön peale kooli ja peale kella 18:00 olen endal söömise keelanud! Oma toidumenüüst olen täielikult välistanud saia!
Trenni teen vähemalt 5 korda nädalas. Päevadel, mil trenni pole, püüan teha kodus vähemalt 200 kõhulihast.
Mul on eesmärk saada endale ilusat siledat kõhtu, millega suvel randa julgeksin minna. See ei ole veel päris sile, ikkagi istudes on mõningad voldikesed ja see on häiriv. Eelnevatel aastatel ma ei pööranud sellele kõigele üldse nii palju tähelepanu, kuid nüüd ma isegi panen kirja, mida ma söön ja kui palju. Ning isegi toitu ostes, loen pakendilt, palju üks või teine toode rasva ja süsivesikuid sisaldab.
Mul on tunne, et ma teen meeletult trenni, püüan vähem süüa, aga ikkagi ei mingit muutust. Kas ma pean täielikult kõikidest magusatest asjadest loobuma? (mis on suhteliselt võimatu, sest kui ma näen kuidas keegi mu kõrval mõnda šokolaadi või saiakest,küpsist nosib, siis tekib mul meeletu isu. Loomulikult ma hoian ennast tagasi ja ei lähe seda kohe poodi ostma).
Kas ma peaksin veel rohkem trenni tegema?
Kuidas ma saan oma meeletut toidu ja magusaisu vähendada, nii et ma püsiksin 2000kcal juures päevas (kuivatatud puuviljad ja pähklid peaksid ju ka olema suure rasva või süsivesikute sisaldajad. Ning piimatooted nagu kohukesed peidavad endas rasva).

Märtsis lähen reisile ära ja trenni tegemine jääb peaaegu, et kuuks ajaks unarusse. Kardan, et söön seal kõik oma senisedki pingutused tagasi.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Teie kirjeldused teevad mind veidi murelikuks. Kuna kehakaal ja sile kõht ning seeläbi ka kogu toit, mida sööte, on muutunud Teie jaoks kinnisideeks, siis olete teel söömishäirete tekkimisele. Soovitan Teil ennekõike nõu pidada mõne psühholoogiga, et Teist ei saaks ühel hetkel anorektikut või ei tekiks mingit muud toitumishäiret. Tütarlastega toimuvadki teisemeas muudatused, neist saavad naised, nad peavadki muutuma ümaramateks. Selle kõigega kaasneb seegi, et kõht ei ole enam ilma ühegi “voldikeseta” jne. See, et mõned inimesed võivad süüa, palju tahavad ja paksuks ei lähe, on tõde ainult osaliselt. On küll olemas sellise ainevahetusega inimesi, kuid ka neil võib ühel hetkel toimuda muudatus ning siis on kilod kerged tulema.
Kirjutate, et sööte 3 toidukorda päevas ja olete vahepeal näljane. Kindlasti peaks lisaks olema päevas lisaks põhitoidukordadele 1-2 oodet. Võtke kooli kaasa õun, võileib või müslibatoon ning sööge see enne lõunasööki. Nälg annab märku, et varud on lõppenud. Organismile annab see omakorda signaali, et kuna siin ei tea kunagi, millal jälle süüa antakse, tuleb hakata varusid ehk rasva koguma. Samuti ei ole reegel, et pärast kella 18 ei tohi süüa. Väike oode on kindlasti lubatud – köögiviljad, taimetee, näkileivad vms.
Kirjutate, et peate hoidma oma energiatarbimise 2000 kcal juures. Millest selline piiramine? Kui teete väga aktiivselt trenni, siis on vaja ilmselt ka rohkem energiat. Pähklid ja kuivatatud puuviljad-marjad on väga head vahenäksimised. Neid ei tohi küll süüa sadades grammides, kuid väikestes kogustes on need kasulikud. Toitu ei saa vaadata ainult tema rasva- või süsivesikute sisalduse järgi, sest neid on enam ja vähem soovitatavaid ning lisaks tuleb toiduga saada ka kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Sööge mitmekesiselt, ärge näljutage ennast ning ärge treenige üle. Välimuse pärast organismi kurnamine viib varem või hiljem tervise.

Anonüümne

29. jaanuar 2011

Tere !

Mul on toitumisega probleemid, alati kui mõtlen et ma peaks nüüd tervislikumalt sööma hakkama, siis ma hakkan just rohkem õgima. Ma tahaks väga oma toitumist korda sättida. Kuna mul tulevad väga kergelt lisa kilod juurde. Ning see ajab mu tuju nii alla . Sooviks väga nõu

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Tundub, et peaksite pöörduma abi saamiseks kõigepealt psühholoogi poole. Alles siis, kui tema oskab Teid aidata selles, kuidas oma seatud eesmärke saavutada, siis saate oma toitumist muutma hakata. Võib-olla vajate ka lisateadmisi õigest toitumisest, mida leiate siitsamast lehelt. 

Anonüümne

25. jaanuar 2011

Tere.

Võibolla mul on just vaja seda teie kinnitust, et tegelikult on kõik kontrolli all…ma enam ise ka ei tea mis toimub.

Olen 22 aastane tütarlaps ja olen pidevalt väsinud, stressis, närviline, vihane, VÄGA tujukas, mul on koguaeg külm- käed on koguaeg jääkülmad.
Ükskord vereproovi andes ei tulnud mul vasakust käest tilkagi verd- kas see on normaalne?

Ma ei tea enam mida teha…ma ei julge süüa, samas aga ma ei karda paksuks minna…kaalun ka iga päev erinevalt…ma enda pikkust täpselt ei teagi (häbi-häbi) 167 olin viimati ja kaalun siis 55 kg, vahel 57, siis 58…tööpäeva hommikuti ma ei söö…töö on mul ka selline kus pause praktiliselt on võimatu pidada, vahel tööl olles siis esimene söök on 14.30, 16.30 või ei söö üldse.
Vabadel päevadel ma ka ei söö…..kui õde mind suunab tuhandeid kordi siis vahel söön, kui ta ei suuna siis ma ei söö- ma ei julge…nii siis olen vahel 3 päeva järjest söömata…aga ma vähemalt joon (kohvi, vett, limonaadi, mahla)
Minuga pole midagi juhtunud..pea käib vahel ringi ja on nõrkus aga muud midagi…minestanud ei ole…seega ma vist ei peaks muretsema.
No hemoglobiini tase on mul mingi 9.0 aga arst ütles et see on normaalne…
Minu mure siis on selles et kuna minuga pole midagi juhtunud ja vahel ma siiski söön siis ei ole ju see probleem?
ma ei peaks millegi pärast muretsema…

Te pole vist iialgi nii imelikku kirja saanud, palun vabandust.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Selline närvilisus võib olla tingitud osade toitainete (nt B-grupi vitamiinide) puudusest, kuid põhjus võib olla ka psühholoogiline. Soovitaksin Teil kindlasti pöörduda psühholoogi poole, kes peaks välja selgitama, ega Teie puhul pole tegemist mõne toitumishäirega ning samuti oskaks ta kindlasti aidata, kuidas ennast “sööma sundida”, kuna kirjutate, et ei julge süüa. Kui söömisega kaasneb aga ka füüsiline ebamugavustunne, siis tuleks alustada perearstist, kes uuriks Teid põhjalikumalt, et ega Teil pole mõnd haigust, toidutalumatust, organi häiret vms.  Ise aga püüdke senikaua võimalikult korrapäraselt toituda. Isegi, kui tunnete, et saate ilma söömiseta suurepäraselt hakkama, koostage endale täpne plaan, mida, kui palju ja millal süüa ning püüdke sellest kinni pidada. Päevas peaksite sööma vähemalt 3 põhitoidukorda, lisaks 1-2 oodet. Sööge korraga pigem pisut vähem, aga sagedamini. Ärge jätke toidukordi vahele. Püüdke söömisel järgida toidupüramiidi õpetust – iga päev tuleks süüa vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju, täisteratooteid, piimatooteid. Kala ja liha tuleks süüa paar korda nädalas. Oma toitumise jälgimisel võib olla abi ka toitumisprogrammist, kuhu saate kõik söödu kirja panna ning vaadata sealt, milistest toitainetest Teil puudu jääb ning mida selleks peaksite rohkem sööma. Kui olite seni füüsiliselt mitteaktiivne, siis hakake käima iga päev jalutamas, suusatams vms. Värskes õhus liigutamine tõstab söögiisu ning mõjub kogu organismi seisundile hästi.