Menüü

Suhkur ja magusained

Suhkrud kuuluvad süsivesikute alla koos tärklise ja kiudainetega. Suhkrud kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik. Kuid neid on tarvis pigem väiksemas koguses. Kuigi süsivesikud peaksid andma saadavast energiast peaaegu poole, peaks see valdavalt tulema tärklise arvelt.

Suhkruid võib jagada nö looduslikult esinevateks suhkruteks (laktoos, sahharoos, glükoos, fruktoos jne) ja lisatavateks suhkruteks, kuid keemiliselt koostiselt ei ole neil vahet. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Lisatavad suhkrud on enamjaolt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup).

Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 50–60% toiduenergiast, lisatud suhkrutest saadav energiahulk ei tohiks ületada 10% toiduenergiast (2000 kcal juures tähendaks see maksimaalselt 50 g päevas). Lisatavaid suhkruid pakendil toitumisalases teabes eraldi välja tooma ei pea, küll aga koostisosade loetelus. Õige suundumus on sellele, et järjest enam vähendada suhkrute lisamist toidule nii tööstuses kui kodus.

Kui me sööme piisavalt teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning marju, saame neist juba piisavalt süsivesikuid (sh suhkruid) ning lisatavaid suhkruid tegelikult üldse ei vaja.

Tänapäeval ostab Eesti elanik ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Suhkru liigtarbimise oht on eriti neil, kes armastavad juua palju karastusjooke ja süüa magusat.

suhkur_uus

Inimesed saavad reeglina lisatavaid suhkruid sisaldavatest toitudest liigselt energiat, väheneb mineraalainete ja vitamiinide saamine, suureneb hambakaariese oht, sest happerünnak toimub alati pärast söömist-joomist, kuid suhkrurikkaid toite kiputakse tihti just näksima toidukordade vahepeal. Suhkrutega liialdamine on ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke põhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ning diabeeti haigestumise riski.

Suhkruid saab kõikidest toidugruppidest, kuid erineval hulgal:

TOIDUGRUPID  PEAMISED SUHKRUD
Teraviljatooted, kartul Maltoos, sahharoos
Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos
Piim, piimatooted, kala, linnuliha, muna, liha Laktoos, sahharoos
Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned, õliviljad Laktoos
Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust

Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata suhkrute ja maiustuste ning soolaste näkside toidugrupis paiknevate toitude tarbimist.

Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal ehk päevas on soovitav, et neist kokku saadav energia ei ületaks 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki.

Suhkrud looduses ja toiduvalmistamisel

Suhkrud looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka. Enamtuntud looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Suhkrud on...

Loe edasi

Magusained

Magusained kuuluvad toidu lisaainete (E-ainete) hulka. Enamike magusainete kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks on see, et paljud neist ei anna energiat või on nad...

Loe edasi

Suhkrud jookides

Mahladele tootjad suhkrut lisada ei tohi. Astelpajumahlale võib lisada suhkrutooteid (kuni 140 grammi liitri kohta) või mett või neid mõlemaid. Nektari valmistamisel...

Loe edasi

Soovitused lisatud suhkru tarbimiseks

Piira karastusjookide tarbimist (0,5 l pudelis karastusjoogis on 10 tl suhkrut). Magustatud jookide tarbimine võib tekitada kaalutõusu ja suurendada II tüüpi diabeedi...

Loe edasi

Suhkrusisaldus toiduainetes

Mõningate puuviljade, jookide ja maiustuste ligikaudsed sahharoosi-, fruktoosi- ja glükoosisisaldused (g/100 g söödava osa kohta)

Loe edasi