Menüü

Miks me sööme

Me sööme peale nälja ja eluspüsimise veel mitmel muul põhjusel. Kuna tänapäeval on toit tihti kättesaadav nii päeval kui ka öösel, võibki süüa näiteks harjumusest ja isegi siis, kui nälga pole. Toit pakub meile meelelist naudingut ja see võib ajendada sööma isegi siis, kui selleks puudub kehaline vajadus. Söömist mõjutavad ka paljud psühholoogilised tegurid.

Söömist mõjutavaid tegureid võib jagada järgmiselt:

Füsioloogilised tegurid

Nälg on tahe või vajadus süüa toitu, mis tekib sisemistest kehalistest signaalidest nagu tühi kõht, vere madal glükoosisisaldus või ammendunud rasvavarud. Isu ehk soov süüa maitsvat toitu võib alles jääda isegi pärast nälja kustutamist. Nälg ajab meid tavaliselt sööma, kuid nälja puudumine ei takista meid tingimata söömast. Inimese keha on kohanenud keskkonnale vastavalt. Toidupuuduse tingimustesisu suureneb ja ainevahetus aeglustub ning toidukülluses söömis- ning energiatalletamise võime suureneb.

Toidu sensoorsed omadused

Meie meeli ergutavad toidu lõhn, väljanägemine, maitse ja tekstuur võivad suurendada soovi seda toitu süüa. Regulaarne kokkupuude maitsva toiduga stimuleerib isu. Olukorras, kus kõht pole tühi, võib toiduga kokkupuutumine suurendada söömise võimalust. Viimane tähelepanek kehtib eriti naiste kohta.

Isu tõstab ka toiduvaliku varieeruvus. Ühe toidu söömisel tekib teatud hetkel selle toidu suhtes küllastumus. Samamoodi mõjutab rohkem sööma ka suurem mitmekesisus toidugrupi enda sees, eriti kui erinevad toiduosakesed on omavahel segatud (nt eri värvi šokolaadikommid või erineva kujuga pastad).

Toidu sensoorsete omadustega on kerge manipuleerida. Lisaks üldtuntud võtetele, toidule värvi- ja lõhnaainete lisamisele, on seda võimalik teha ka toidu omadusi muutmata. Uuringud on näidanud, et pelgalt toidu kohta saadav informatsioon enne selle tarbimist võib mõjutada hinnanguid toidu maitse kohta. Seda on võimalik teha näiteks restoranimenüüs toitude nimesid muutes või rõhutades toidu teatud koostisosade olemasolu või nende puudumist.

Ümbritsev keskkond

Meie vahetu toidukeskkond, mis koosneb kergesti kättesaadavatest, maitsvatest, odavatest ja energiaküllastest aina suuremate portsjonitena serveeritavatest toitudest mõjutab arvatavasti tugevalt tänapäeva inimesi, kelle energiatarbimine ületab energiavajaduse. Sellised keskkonnamõjud võivad isegi summutada bioloogilised nälja- ja küllastumuse signaalid.

Kõige suuremad mõjutegurid meid ümbritsevas toidukeskkonnas on juba varem mainitud toidu ööpäevane kättesaadavus ning toidu mitmekesisus ja maitsvus. Oluline on ka see, kas toit asub käeulatuses või paari sammu kaugusel (nt kommikausi asukoht). Vahe tarbitud toidukogustes on paraku silmatorkav. Toit on märgatavam ja inimesed selle olemasolust teadlikumad ka siis, kui nad on toitu koju varunud suurtes kogustes (nt pärast sisseostude tegemist). Selline olukord suurendab samuti tarbitavat toidukogust.

Nendele teguritele lisab kaalu veel olemasolevate toitude kasvav energiasisaldus. Üks huvitav ja oluline mõjutegur on veel toiduportsjoni suurus. Kui suurendada toiduportsjoneid, suurenevad ka tarbitud toidukogused. See laieneb samuti toidupakenditele ja portsjonitele söögikohtades. Nimelt arvatakse, et portsjonite ja pakendite suurus annab tarbijale ettekujutuse sellest, kui suur ühik on sobiv või optimaalne süüa.

Keskkondlikest mõjuteguritest mängib oma osa ka telerivaatamine, kuna tihti on sellega üks paralleelne tegevus söömine. Lisaks sellele reklaamitakse pauside ajal tavaliselt kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega tooteid ning sageli tekitavad reklaamid valesid arusaamu pakutavate toodete toiteväärtusest. Samuti rõhutakse reklaamides enamikul juhtudel füsioloogiliste asemel psühholoogilistele ja emotsionaalsetele vajadustele.

Sotsiaalsed tegurid

Inimesed söövad tavaliselt seda rohkem, mida enam inimesi nendega koos sööb ning toidukogust reguleeritakse ka vastavalt sellele, kui palju tarbivad ülejäänud. Samuti söövad inimesed tavaliselt rohkem pere keskel olles kui võõraste seas. Ka toidu raiskamist mõjutavad sotsiaalsed tegurid. Arusaam, et toitu ei raisata, tähendab, et kogu taldrikul olev toit on vaja ära süüa. Selline käitumine on iseloomulik ühiskondadele, kus valitseb või on hiljuti valitsenud toidupuudus. Ühiskondades, kus toitu on külluses, ei pruugi seda aga esineda. Kultuur, milles elatakse, ning kaasinimeste suhtumine toitu ja söömisesse mõjutab oluliselt söömiskäitumist ning ülesöömist. Samamoodi mõjutavad seda ka sellele kultuurile iseloomulikud normatiivid, toidud ja toitumisharjumused. Söömist mõjutavad sotsiaalsed tegurid on religioon, moraal ja eetika, staatus ja jõukus, inimestevahelised suhted, poliitika ning rahvameditsiin.

Religioon, moraal ja eetika

Toitu ja jooki kasutatakse sümboolselt mitme religiooni rituaalides ja tseremooniates. Kinnipidamine religiooni toitumisreeglitest ühendab selle pooldajaid ja eraldab nad mitteusklikest. Toitumisreeglitest kinnipidamine on isiku usu ja/või enesedistsipliini väline sümbol. Kontrolli omamine toitumisreeglite üle lubab religioossetel liidritel rakendada kontrolli järgijate üle ning näidata oma autoriteeti.

Inimesed võivad keelduda teatud toitudest, et demonstreerida oma keskkonnateadlikkust või mõista hukka loomade väärkohtlemist. Inimesed võivad boikoteerida toitu teatud riikidest või ettevõtetest, et mõista hukka inimõiguste rikkumist, tööliste ärakasutamist või teisi moraalseid rikkumisi.

Staatus ja jõukus

Kalleid ja eksootilisi toite võib kasutada jõukuse ja väljapeetud rafineeritud maitse demonstreerimiseks. Rikkalike ja kallite einete serveerimisega näidatakse austust külaliste vastu. Isiku sotsiaalset staatust võib määrata selle järgi, kellega ja kus ta sööb. Ebatavalisi toiduvalikuid võib kasutada väljendamaks isiku individuaalsust või omapära.

Inimestevahelised suhted

Toidu ja joogi pakkumist kasutatakse tihti, et algatada ja säilitada isiklikke ja ärisuhteid. Toidu andmine võib näidata armastust ja soojust, toidust keeldumist võib tõlgendada pahameele või ebaviisakusena ja toidu äravõtmist karistusena. Toit ja jook võivad olla seltskondlike koosviibimiste keskpunktiks.

Poliitika

Kontroll toiduvarude ja toidu hinna üle võib olla väga võimas vahend poliitilise kontrolli rakendamiseks või poliitilise poolehoiu võitmiseks.

Rahvameditsiin

Toitumisel on olnud oma osa paljudes traditsioonilistes ravimeetodites. Haiguste ennetamiseks kasutatakse toidulisandeid ja funktsionaalseid toite.

Psühholoogilised ja emotsionaalsed tegurid

Paljusid inimesi on mingil eluetapil mõjutatud erinevad eeskujud (nt vanemad, sõbrad) või iidolid.

Olulise osa meie igapäevast söömist mõjutavatest teguritest moodustavad psühholoogilised faktorid, näiteks harjumus. Selleks võib olla ka varem mainitud söömine teleri ees või kinos. Teised üldlevinud söömisega seotud harjumused on ühiskondlikud söögiajad ning igapäevased ooted tööl või koolis. Kui harjumuseks on saanud vahetpidamata näksida, ei pruugi nälja- ja küllastumuse tunnet tekkida ning see võib teatud eluperioodil viia kehasiseselt söömiskäitumise nõrga regulatsioonini. Samuti võib kahjulikult mõjuta nälja- ja küllastustundele sööma sundimine, kui inimene ei tunne tegelikult vajadust süüa.

Arusaam, et inimese söömiskäitumine muutub vastavalt emotsionaalse seisundi vaheldumisele (ärevus, viha, rõõm, depressioon, kurbus jm), on üldtunnustatud. Selline seos varieerub aga vastavalt indiviidi isikuomadustele ja antud hetke emotsionaalsele seisundile. Emotsioonidest tingitud söömist ehk emotsionaalset söömist paistab kõige tihedamini esinevat siis, kui ollakse üksi kodus ning toitu tarbitakse õhtusöögi ajal või suupistena. Enim uuritud emotsionaalsed mõjutajad on igavus, depressioon ja ärevus, aga ka stress. Samuti on uuritud kurbuse, viha, üksildustunde, kurnatuse, hirmu ja isegi valu mõju meie söömiskäitumisele, aga ka rõõmutunde ja huumori efekti. Kinnitust on leidnud negatiivsete emotsioonide stimuleeriv mõju söömisele. Mõne uurija arvates suurendavad tarbitavat toidukogust võrreldes neutraalsega nii negatiivsed kui ka positiivsed emotsioonid, kuna mõlemad kaotavad söömisele seatud piirangud. Hea tuju võib mõjutada rohkem sööma assotsiatiivse õppimise tagajärjel, kuna õnnetunnet seostatakse suure koguse toidu tarbimisega.

Pole harvad ka juhused, kus inimesed premeerivad ja karistavad ennast toiduga või kasutavad seda kui võimuavaldust (nt söögist keelduvad väikelapsed või teismelised). Sellist sisemiste seisundite ja vajaduste rahuldamist nagu tahtmist tunda ennast hästi, õnneliku või rahulikuna nimetatakse lohutussöömiseks. Samas on arvamusi, et nn lohutussööke kasutatakse ka positiivsete tunnete säilitamiseks.

Viisid, kuidas nälja ja emotsionaalse söömise vahel vahet teha, on järgmised:
  • emotsionaalne nälg tekib äkki, füüsiline tekib järk-järgult;
  • emotsionaalse söömise korral ihaldatakse mingit kindlat toitu;
  • emotsionaalse nälja korral tahetakse seda rahuldada otsekohe;
  • kui süüakse, et rahuldada emotsionaalset vajadust, siis tõenäoliselt süüakse edasi isegi siis, kui kõht saab täis;
  • emotsionaalne söömine võib tekitada hiljem süütunnet.

Emotsioonide mõju on suurem ülekaaluliste inimeste söömiskäitumisele, sest nad ei tee vahet toiduvajaduse kui kehalise pingeseisundi ja muude ebameeldivate, tihti emotsionaalsete seisundite vahel, millel pole midagi tegemist näljatundega. Arvatakse, et emotsionaalset söömist esineb sagedamini just naistel ja dieedipidajatel. Samamoodi käsitleb toitu ka enesepsühholoogia, mis peab toitu (ning selle tarbimist buliimia ja vältimist anoreksia korral) peamiseks rahutuid emotsioone ja enesehinnangut stabiliseerivaks faktoriks.