Menüü

Ülekaal

Mis on ülekaal ja rasvumine? Kui kehamassi indeks on 25 ja 29,9 vahel, siis nimetatakse seda ülekaalulisuseks ehk eelrasvumiseks. Kui aga 30 või üle selle, siis rasvumiseks.

2014. aastal oli WHO andmetel täiskasvanutest 1,9 miljardit ülekaalulised ning neist rasvunuid 600 miljonit ehk 13% rahvastikust. Euroopa Liidu maades on rasvunuid ligikaudu 20%. Kahjuks tõuseb ülekaaluliste ja rasvunute arv ka Eestis. Tervise Arengu Instituudi poolt 2014. aastal läbiviidud Eesti täiskasvanute (16-64-aastaste) tervisekäitumuse uuringu kohaselt oli ülekaalulisi inimesi 32,5% ja rasvunuid 19,5%. Kümme aastat varem ehk 2004. aastal olid need arvud vastavalt 28,4% ja 14,4%. Seega võib öelda, et üle pooltel Eesti inimestel on kehakaal soovituslikust suurem.

Veelgi murettekitavam on asjaolu, et pidevalt suureneb ülekaaluliste laste hulk. Aastal 2015 on Euroopa Liidu maades umbes 30% lapsi ülekaalulised. Rahvusvahelise koolinoorte tervisekäitumise uuringu (HBSC 2014) õpilaste enda kehamassi ja pikkuse hinnangu põhjal on Eestis ülekaalulisi koolilapsi umbes 11,2% ja rasvunuid 2,4%. 1115-aastaste seas on ülekaalulisi ja rasvunud poisse kokku 16,6% ning tüdrukuid kokku 10,6%.

Ülekaalu mõjutavad tegurid

Miks on mõned inimesed ülekaalulised, teised aga saledad? Kas kehakaalu kontrollivad pärilikud ainevahetuse faktorid või väliskeskkonna mõjud? Kas söömiskäitumist juhib organismi sisemine kontroll või on see inimese vaba tahe?

Uurimused seostavad ülekaalu mitmesuguste faktoritega:

  • Vähene kehaline koormus, sage televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine. Veel sada aastat tagasi võis inimene tarbida päevas ligi 3000 kcal, kuna tegi rasket kehalist tööd ja kulutas toiduga saadud energia ka ära. Täiskasvanud naisterahva põhiainevahetuseks kulub umbes 13001400 kcal, mehel aga 16001900 kcal päevas. Tänapäeval kulub tööealise inimese kehaliseks koormuseks keskmiselt 4001200 kcal päevas. Päevane kogu toiduenergia peaks seega olema tööealisel olenevalt töö ja tegevuse iseloomust ligikaudu 19002800 kcal.
  • Söögikordade vahele jätmine. Regulaarne toitumine on normaalse kehakaalu saavutamise ja püsimise tähtis faktor. Liiga pikad söögivahed tekitavad näljatunde.
  • Sagedane väljaspool kodu söömine ja kiirtoitude rohke tarbimine. Vahetevahel väljas söömine ei tekita probleeme, kuid kui see muutub sagedaseks, ei ole päevane energiatarbimine enam kontrolli all, sest on raske hinnata söödud toidu toiteväärtust.
  • Madalam haridustase. Haritumad inimesed teavad tavaliselt rohkem ka tervislikust toitumisest. Samuti on neil paremad võimalused kõrgema toiteväärtusega toidu ostmiseks.
  • Suurenev jõukus vaesemates elanikkonna kihtides. Kui inimesed on kaua aega pidanud püksirihma pingutama ja nende sissetulekud on nüüd suurenenud, tahavad nad kaotatud aega tagasi teha ning proovida kõike seda, millest on pidanud varem loobuma.
  • Unehäired. Uurimused on näidanud, et liiga lühike uneaeg pidurdab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist ning mõjutab ainevahetust. Seeläbi suureneb ülekaalu oht.
  • Ema ülekaal raseduse ajal ja lapse liiga suur sünnikaal. Mõlemad suurendavad riski, et laps muutub ülekaaluliseks.
  • Geneetiline eelsoodumus. Söögiisu ja metabolismi kontrollivad mitmesugused geenid ja väga harva on nende kombinatsioon selline, et see soodustab ülekaalu ja rasvumist. Enamikel juhtudel on ülekaaluliste vanemate laste suur kehakaal seotud ikkagi koduste toitumisharjumustega.
  • Paljud teised faktorid.
Kehakuju

Üldiselt eristatakse 4 tüüpi kehakuju: õun, pirn, liivakell ja pulk. Ülakaalu ja rasvumise puhul võib rasv koguneda keha erinevatesse kohtadesse.

Loe edasi