Menüü

Kehakaalu hindamine

Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassiindeksi (KMI) abil. Seda arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. KMI=kg/m2

yle_alakaal

Näiteks, inimene, kes kaalub 67 kg ja on 1,70 cm pikk, peaks tegema sellise arvutuse: 67:(1,7×1,7)=23,18
Normaalkaaluks loetakse täiskasvanutel, kui KMI jääb 18,5 ja 25 vahele.

<18,5 alakaaluline
18,5–24,9 normaalkaal
25–29,9 ülekaal
30–34,9 rasvumise I aste
35–39,9 rasvumise II aste
>40 rasvumise III aste

Nii ala-, eriti aga ülekaal lühendavad eluiga.

Südame-veresoonkonnahaiguste ja paljude teiste haiguste risk tõuseb tugevalt, kui inimese KMI ületab 27. Kui KMI on üle 30, loetakse seda juba rasvumiseks. Rasvumine on olukord, kus keha rasvasisaldus on tõusnud sel määral, et see halvendab tõsiselt tervist. 

Soovitusliku kehakaalu piirid sõltuvalt inimese pikkusest. Näiteks 170 cm pika inimese normaalne kehakaal on 54–72 kg, mis on küllalt suur vahemik. Noortel võiks kaal olla see vahemiku alumises otsas, vanemaealistel võib see olla aga ülemises otsas. Kuna meestel on tihedamad ja tugevamad luud kui naistel, siis võiks meeste normaalne kehakaal olla ka mõnevõrra suurem kui naistel.

Ülekaal ehk eelrasvumine on 170 cm pikkusel inimesel, kelle kehakaal on 73–87 kg, rasvumine aga üle selle. Ülekaalu määratlemine KMI järgi pole kõikidel juhtudel alati 100% õige. Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast võib rasvumist hinnata ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi.

Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele.