Menüü

Joogid kaalulangetamisel

Janu tuleks kustutada veega.

Tavatingimustes võiks päevas juua umbes 2–3 klaasi (1 klaas = 220 ml) puhast vett. Puuviljamahl tuleks lahjendada veega pooleks. Joogiks sobib hästi ka tee, eriti valge ja roheline tee, ka puuvilja- ja taimeteed, kuhu suhkrut või mett lisada tagasihoidlikult või üldse mitte. Vältida suhkruga karastusjooke ja olla alkoholi tarbimisega mõõdukas.

Vesi on kõige tähtsam toitaine.

Inimese veevajadus sõltub väga mitmetest teguritest. Lisaks vanusele sõltub veevajadus ka kehalisest aktiivsusest, kuna higiga kaotab inimene palju vett. Kuumas kliimas suureneb vee eritumine kopsude ja naha kaudu 100–250%. Veevajadus suureneb näiteks ka valgurikka dieedi puhul. Valkude laguproduktideks on kusiaine, kusihape, kreatiin ja teised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis suures koguses on organismile kahjulikud ja need peab eemaldama suure koguse vedeliku joomisega. Valdava osa veest saab inimene jookide ja toiduga. Inimese veevajadust võib arvutada olenevalt keskmisest energiavajadusest, mis on otseses seoses kehalise koormusega.

Keskmine veevajadus on 1 ml kcal energia kohta. Kui inimene saab toidu ja jookidega 2500 kcal, siis peaks see sisaldama 2,5 liitrit vett, millest enamik saadakse toidu ja joogiga. Ainevahetuse käigus tekib lisaks juurde umbes 300-350 ml vett. Rohket vee joomist, vähemalt kaheksa klaasi päevas, soovitavad mõned “tervisespetsialistid”, et säilitada ilu ja elujõud. Seda seisukohta teaduslikud uuringud ei kinnita. Rohke vee joomine, mis ületab neerude võime eraldada vett (0,7–1 liitrit tunnis) võib kutsuda esile nn vee mürgituse ja naatriumi vaeguse. Vale on ka arvamus, et rohke vee joomine peletab söögiisu ja tekitab täiskõhutunde. Veevajadus suureneb füüsilise koormuse ning palava ilma korral.

Karastusjookide liigtarbimist seostatakse ülekaalu ja rasvumisega.

Karastusjookide, aga ka mahla- ja energiajookide energiasisaldus tuleb valdavalt suhkrust. Paljude maade toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevase lisatava suhkru hulk ületada 10% toiduenergiast. Seega näiteks 1500 kcal energia puhul 150 kcal, millele vastab ca 40 grammi ehk ligi 9 teelusikatäit suhkrut. Pooles liitris limonaadis on umbes 50 grammi suhkrut ning klaasitäis karastusjooki annab seega ligi 100 kcal ehk sama palju kui 300 grammi kapsast.

Kuigi mahlas on palju vajalikke aineid, sisaldavad ka need umbes sama palju suhkrut kui karastusjoogid.

Kuigi mahladele ei tohi tootmise käigus suhkrut lisada, sisaldavad need päris palju nn looduslikke suhkruid. Seega peab ka kaalulangetaja mahla tarbimist piirama ja soovitavalt lahjendama seda veega. Nektareid ning mahlajooke võiks pigem mitte juua.

Tähelepanu tuleks pöörata kofeiini sisaldavatele jookidele, kuna kofeiin on diureetikum – see on aine, mis eemaldab organismist vett ja mineraalsoolasid.

Kuna koolajoogid nagu ka kohvi ja kange tee sisaldavad kofeiini, siis nende liigne joomine võib janu kustutamise asemel hoopis vett organismist väljutada. Efekt on väiksem, kui ollakse regulaarne kohvitarvitaja.

Alkoholil on väga suur mõju kehakaalule.

Kui jood prae kõrvale tublisti alkoholi, siis ruttab keha hävitama just ohtlikumat – alkoholi – ja ladestab organsimi ”arvates” praest saadud suhteliselt ohutu rasva siseorganite vahele, tekitades õunakujulise rasvumise.

Kaalulangetamise ja alkoholitarvitamise puhul peab silmas pidama kolme asja:

  • Alkohol annab energiat. Üks gramm puhast alkoholi annab 7 kcal, kuid nii mõnedki alkohoolsed joogid sisaldavad lisaks alkoholile veel suhkrut ja vahel ka rasva (koore- ja munaliköörid).
  • Kaalulangetaja sööb vähem ning seetõttu on alkoholi toime kiirem. Kui inimene on alkoholi alla neelanud, osutab keha sellele erilist tähelepanu. Erinevalt toidust, mis peab enne seeduma, imenduvad väikesed alkoholi molekulid läbi maoseina ja jõuavad juba minutiga ajju. Kui magu on toitu täis, on imendumine aeglasem. Seega peaks enne midagi sööma ja alles siis jooma.
  • Alkohol tõstab ka söögiisu.

Et kaalulangetamine väga ebameeldivaks ei muutuks, ei pea kaalulangetaja alkoholist täielikult loobuma. Ta peaks aga arvestama kui palju alkohoolne jook annab energiat ja tarvitama alkoholi harva. Kuid klaas veini sünnipäevapeol või väike kann lahjat õlut kord nädalas ei ole suur patt.

Alkohoolsete jookide keskmine energiasisaldus, kcal:
Jook
kogus
kcal
Õlu (5%)  0,5 l 200
Lauavein (12%)    100 ml 70
Kange vein (20%)  60 ml   70
Viin, brändi    30 ml  70

Alkoholist loe lähemalt alkoinfo.ee lehelt.