Menüü

Pantoteenhape ehk vitamiin B5

Pantoteenhappe nimi pärineb kreekakeelsest sõnast pantothen, mis tõlkes tähendab „igalt poolt” ning näitab seda, et pantoteenhapet on võimalik saada peaaegu kõikidest toitudest.

Pantoteenhapet on vaja:

  • ainevahetuse aktiveerimiseks, kuna ta osaleb energia vabastamisel põhitoitainetest ja teiste vitamiinide, eriti B₂-vitamiini kasutamises,
  • neerupealiste töö stimuleerimiseks, tõstab kortisooni ja teiste neerupealise hormoonide, mis on tähtsad nahale ja närvidele, produktsiooni,
  • rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks,
  • kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks,
  • terve seedetrakti tagamiseks,
  • organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu,
  • vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti,
  • kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest.

Pantoteenhappe puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 6 mg. Pantoteenhapet leidub toiduainetes piisavalt ning selle puudujääki esineb vaid tõsise alatoitumuse korral. Pantoteenhappe puudusest tingitud karva hallinemist hiirtel saab pantoteenhappe manustamisega tagasi pöörata, kuid kunagi populaarsust võitnud idee, et pantoteenhape võiks ka inimestel juuksevärvi taastada, ei ole leidnud kinnitust. Parimateks pantoteenhappe allikateks on maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha.

6 mg pantoteenhapet sisaldub umbes:

  • 100 g hautatud veisemaksas,
  • 230 g maapähklites,
  • 770 g kuumtöödeldud lõhes.