Menüü

Biotiin

Biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, sh rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. Biotiin on vesilahustuv ühend, mida varem nimetati ka H-vitamiiniks ja mis on üks B-grupi vitamiinidest (B7-vitamiin).

Biotiin on elutegevuseks oluline kõigile tuntud organismidele ning seda sünteesivad taimed ja mikroorganismid, kuid loomadel, sh inimesel, on biotiini süntees puudulik. Toidus leidub biotiini vabas või valguga seotud vormis.

Biotiini on vaja:

  • Rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning osade aminohapete ainevahetuses,
  • valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini ainevahetuses.

Biotiini puhul soovituslikud kogused puuduvad, kuid hinnanguline päevane vajadus on orienteeruvalt 30 µg. Parimateks biotiini allikateks on maks, pähklid, mandlid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed jt teraviljatooted ning seened. Biotiini sisaldub vähestes kogustes paljudes toiduainetes. Paljude toiduainete puhul ei ole nende biotiinisisaldust üldse analüüsitud, mistõttu andmebaasid annavad nende biotiinisisalduseks 0, kuigi tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt. Biotiini defitsiidi esmasteks tunnusteks on isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk ja unetus. Sügava defitsiidi tunnuseks on seborröa ehk rohke rasueritus, mis on tingitud lipiidide ainevahetuse häiretest.

Biotiini puudujääginähud esinevad tavaliselt vaid juhtudel, kui:

  • tegemist on veenisisese toitmisega biotiinilisandita,
  • dieet koosneb suurtest kogustest tooretest munavalgetest, sest toores munavalges leiduv avidiin seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks, kuid kuumtöötlemisel kaotab avidiin oma mõju,
  • kasutatakse liiga palju antibiootikume,
  • tarbitakse liigselt alkoholi.