Menüü

A-vitamiin

A-vitamiini saab loomset päritolu allikatest retinoolina, kuid organism on võimeline ka taimset päritolu toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. Seetõttu väljendataksegi selle vitamiini soovitust ekvivalendina RE (retinooli ekvivalent).

A-vitamiini on vaja:

  • porgandidnägemisprotsessiks,
  • paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks,
  • limaskestade normaalseks arenguks (siit tuleneb tema oluline kaitse infektsioonide vastu),
  • antioksüdantseks regulatsiooniks,
  • organismi viljastusvõime tagamiseks.

Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel, mis võib põhjustada lootel väärarenguid, luu mineraalainetiheduse vähenemist ning olla hepatotoksiline. Juhul, kui inimese toidulaud sisaldab suurtes kogustes retinooliga rikastatud toiduaineid, võib päevane tarbimiskogus ulatuda turvalise ülempiirini, mis on 3mg/päevas. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski.

Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis.

Soovituslik päevane tarbimiskogus 700–900 µg-ekv sisaldub keskmiselt:

  • 3 g hautatud maksas,
  • 10 g maksapasteedis,
  • 130 g porgandis või maguskartulis,
  • 300 g (5–6 tk) keedetud munas,
  • 100 g võis,
  • 200 g lehtkapsas,
  • 900 g aurutatud brokolis.