Menüü

Kaalium

Kaaliumi on vaja:

  • närviimpulsside edasikandumiseks,
  • happe-alustasakaalu tagamiseks veres,
  • süsivesikute normaalseks ainevahetuseks,
  • lihaskontraktsioonide tagamiseks.

Kaaliumivajadus suureneb:

  • oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral,
  • rohke higistamise korral,
  • diureetikumide kasutamisel,
  • kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud:
  1. ülemäärasest naatriumi, kohvi, suhkru ja/või alkoholi tarvitamisest või
  2. madalast veresuhkru tasemest.

Kaalium on väga levinud mineraalaine, mida leidub paljudes toitudes. Parimateks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toidud, eriti kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid, seemned, maapirn, kartul, redis, kapsas, rohelised köögiviljad, kamajahu, peet, banaan, leib, sõstrad, tomat. Defitsiidi sümptomiteks on lihasnõrkus ja häired südametöös ning psüühikas. Madal kaaliumitarbimine võib kutsuda esile naatriumi peetuse ja vererõhu tõusu. Kaaliuimirikast toitumist seostatakse soodsate mõjudega südame-veresoonkonnahaigustele.

Kaaliumitarbimine lisanditest näiteks kaaliumkloriidist on kutsunud esile akuutseid mürgitusi ja seedetrakti häireid. Maksimaalseid tarbimiskoguseid ei ole küll kehtestatud, aga on leitud, et 3,7 g/päevas kaaliumilisanditest võiks olla ülemine piir täiskasvanutele, mis üldiselt veel ei põhjusta ebasoodsaid mõjusid, kuid teatavad preparaadid võivad siiski seedetrakti limaskesta tekitada haavandeid.

Vt täpsemalt soovitusi vanusegruppide lõikes mineraalainete tarbimissoovituste tabelist.

Soovitatud päevane tarbimiskogus 3,1–3,5 g sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

  • 270 g kuivatatud virsikutes,
  • 350 g läätsedes,
  • 450 g mandlites,
  • 500 g rosinates,
  • 660 g keedetud kartulites,
  • 1,4 kg banaanides.

Kui toituda mitmekesiselt, järgides toidupüramiidis toodud toitude soovituslikke koguseid, on võimalik piisav kogus kaaliumi probleemideta kätte saada.