Menüü

Spetsialist selgitab: miks süsivesikuvaene dieet pole kaalulangetamiseks parim

Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi tervislikust toitumisest. Enamasti seostatakse meedias tervislikku toitumist kaalulangetusega, kuidas toitumisega toetada vererõhu ja vere kolesterooli taseme langust, vähendada seedimisprobleeme (näiteks kõhukinnisust) ja keskendumisraskusi või väsimust – on jäänud häbematult tagaplaanile, kirjutab TAI projektijuht ja toitmisnõustaja Kristin Salupuu. 

 
Mõneti on toitumine muidugi individuaalne: sõltuvalt inimese ainevahetuse eripäradest, maitse-eelistustest ja harjumustest võib ühele suurepäraselt sobiv toitumine tekitada teisel ebamugavustunnet või koguni terviseprobleeme. Kuid isegi üksikindiviidi tasandil ei saa süüdistada inimese tervisehädades või ülekaalulisuses ainult ühte toitainet või toitu.
 

Süsivesikud võiksid anda umbes poole päevasest energiakogusest

Süsivesikuid sisaldavate toitude nimekiri – leib, kartul, teraviljad, tangained, riis, pasta, puuviljad, marjad, mahlad ja mahlajoogid, piimatooted, maiustused, mesi, suhkur – on pikk ja antud hetkel ka mitte lõplik. Seetõttu valikuid, kuidas nendest tulenev energiakogus võiks moodustuda, on nx.

Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt täisteratoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, vähesel määral või üldse mitte jookidest ja maiustustest, siis saame toiduga vajalikke vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid ning seedimiseks olulisi kiudaineid. Kiudainetel on oluline roll näiteks ka täiskõhutunde tekitamisel ja püsimisel ning hea soolestiku mikrofloora säilitamisel.

Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt toidule lisatavatest suhkrutest, maiustustest, jookidest ning maitsestatud piimatoodetest, siis võrreldes toidust saadava energiakogusega on vitamiinide, mineraalainete ning kiudainete kogused ebaproportsionaalselt väiksed. Ka täiskõhutunne püsib sama süsivesikute koguste korral lühemat aega, mis võib seeläbi panna inimesi rohkem energiat tarbima.

Süsivesikute piiramine ja kaalulangetus

Väga paljud inimesed kasutavad madalat süsivesikute ja kõrge valgu ning rasva sisaldusega dieete kaalulangetuseks. Selline meetod võib anda küll kiireid tulemusi, kuid sageli on need tulemused lühiajalised, sest vanade söömisharjumuste juurde pöördutakse tagasi.

Liigselt süsivesikute saamist piirates ei pruugi toit tagada hea seedimise jaoks vaja minevat kiudainete kogust, millest võib märku anda näiteks pidevalt vaevav kõhukinnisus. Liigne valgutarbimine võib põhjustada näiteks kõhupuhitust ja gaase.

Seedeprobleemide kõrval võib vähese süsivesikute sisaldusega dieet halvendada ka mõtlemis- ja õppimisvõimet, sest aju vajab toimimiseks glükoosi. Mõnikord õigustavad inimesed maiustuste söömist just aju vajadustega, kuid tegelikult võiks glükoosivajadust väga edukalt rahuldada näiteks prae lisandina söödud keedetud kartulite, teraviljatoitude ja toodetega.

Miks minna otse, kui saab ringiga?

Kui toit ei sisalda piisavalt süsivesikuid, peab keha süsivesikute vajaduse rahuldamiseks hakkama glükoosi ise sünteesima. See on võimalik, aga kaasnevaid kõrvalmõjusid arvestades võib-olla ehk mitte kõige praktilisem.

Kui korduvad süsivesikuid piiravad dieedid on lõppenud katkestamisega, söömissööstudega või enesetunde halvenemisega, siis soovitan soojalt toitumissoovituste järgi söömisharjumuste kohandamist. Väikesed, kuid jätkusuutlikud muutused, nii harjumuste kui ka hoiakute juures, on need, mis lõpp-kokkuvõttes suure erinevuse enesetundes ja kehakaalus toovad. Söömisharjumuste muutused, millega kaasneb enamat kui ainult kehakoostise muutus, on jätkusuutlikud, sest hea enesetunne tasakaalustatud toitumisest motiveerib jätkama ka hoolimata ettetulevatest takistustest seoses elustiili muutusega.

Kristin Salupuu
Tervise Arengu Instituudi projektijuht

Artikkle ilmus postimees.ee-s

3. aprill 2018

Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu

Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist …

26. märts 2018

Tervislik toitumine ei ole kulukas

See on ekslik arusaam, et tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on kulukas ja eeldab väga eksklusiivsete toiduainete tarbimist.  Toidupoodide lai valik pakub eri hinnaklassis toiduained, küll aga …

19. märts 2018

Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad. Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui …

13. märts 2018

Suhkruga aitab toime tulla värske toidu söömine

Suhkrud moodustavad lahutamatu osa meie toidulauast, sest süsivesikud on meie organismile hädavajalikud energiaallikad. Ometi tehakse kampaaniad ja plaanitakse makse lisatud suhkrute vastu. Kuidas siis suhkrutega …

24. jaanuar 2018

Armastan sind nagu soola

Paljud meist on lapsepõlves ilmselt kuulnud Itaalia muinasjuttu „Nagu sool”, mis räägib kuningast, kes palus oma tütardel öelda, palju nad teda armastavad. Kui noorim kuningatütar …

Kõik artiklid