Menüü

Spetsialist selgitab: miks süsivesikuvaene dieet pole kaalulangetamiseks parim

Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi tervislikust toitumisest. Enamasti seostatakse meedias tervislikku toitumist kaalulangetusega, kuidas toitumisega toetada vererõhu ja vere kolesterooli taseme langust, vähendada seedimisprobleeme (näiteks kõhukinnisust) ja keskendumisraskusi või väsimust – on jäänud häbematult tagaplaanile, kirjutab TAI projektijuht ja toitmisnõustaja Kristin Salupuu. 

 
Mõneti on toitumine muidugi individuaalne: sõltuvalt inimese ainevahetuse eripäradest, maitse-eelistustest ja harjumustest võib ühele suurepäraselt sobiv toitumine tekitada teisel ebamugavustunnet või koguni terviseprobleeme. Kuid isegi üksikindiviidi tasandil ei saa süüdistada inimese tervisehädades või ülekaalulisuses ainult ühte toitainet või toitu.
 

Süsivesikud võiksid anda umbes poole päevasest energiakogusest

Süsivesikuid sisaldavate toitude nimekiri – leib, kartul, teraviljad, tangained, riis, pasta, puuviljad, marjad, mahlad ja mahlajoogid, piimatooted, maiustused, mesi, suhkur – on pikk ja antud hetkel ka mitte lõplik. Seetõttu valikuid, kuidas nendest tulenev energiakogus võiks moodustuda, on nx.

Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt täisteratoodetest, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, vähesel määral või üldse mitte jookidest ja maiustustest, siis saame toiduga vajalikke vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid ning seedimiseks olulisi kiudaineid. Kiudainetel on oluline roll näiteks ka täiskõhutunde tekitamisel ja püsimisel ning hea soolestiku mikrofloora säilitamisel.

Kui toidu süsivesikutest saadav energia tuleneb põhiliselt toidule lisatavatest suhkrutest, maiustustest, jookidest ning maitsestatud piimatoodetest, siis võrreldes toidust saadava energiakogusega on vitamiinide, mineraalainete ning kiudainete kogused ebaproportsionaalselt väiksed. Ka täiskõhutunne püsib sama süsivesikute koguste korral lühemat aega, mis võib seeläbi panna inimesi rohkem energiat tarbima.

Süsivesikute piiramine ja kaalulangetus

Väga paljud inimesed kasutavad madalat süsivesikute ja kõrge valgu ning rasva sisaldusega dieete kaalulangetuseks. Selline meetod võib anda küll kiireid tulemusi, kuid sageli on need tulemused lühiajalised, sest vanade söömisharjumuste juurde pöördutakse tagasi.

Liigselt süsivesikute saamist piirates ei pruugi toit tagada hea seedimise jaoks vaja minevat kiudainete kogust, millest võib märku anda näiteks pidevalt vaevav kõhukinnisus. Liigne valgutarbimine võib põhjustada näiteks kõhupuhitust ja gaase.

Seedeprobleemide kõrval võib vähese süsivesikute sisaldusega dieet halvendada ka mõtlemis- ja õppimisvõimet, sest aju vajab toimimiseks glükoosi. Mõnikord õigustavad inimesed maiustuste söömist just aju vajadustega, kuid tegelikult võiks glükoosivajadust väga edukalt rahuldada näiteks prae lisandina söödud keedetud kartulite, teraviljatoitude ja toodetega.

Miks minna otse, kui saab ringiga?

Kui toit ei sisalda piisavalt süsivesikuid, peab keha süsivesikute vajaduse rahuldamiseks hakkama glükoosi ise sünteesima. See on võimalik, aga kaasnevaid kõrvalmõjusid arvestades võib-olla ehk mitte kõige praktilisem.

Kui korduvad süsivesikuid piiravad dieedid on lõppenud katkestamisega, söömissööstudega või enesetunde halvenemisega, siis soovitan soojalt toitumissoovituste järgi söömisharjumuste kohandamist. Väikesed, kuid jätkusuutlikud muutused, nii harjumuste kui ka hoiakute juures, on need, mis lõpp-kokkuvõttes suure erinevuse enesetundes ja kehakaalus toovad. Söömisharjumuste muutused, millega kaasneb enamat kui ainult kehakoostise muutus, on jätkusuutlikud, sest hea enesetunne tasakaalustatud toitumisest motiveerib jätkama ka hoolimata ettetulevatest takistustest seoses elustiili muutusega.

Kristin Salupuu
Tervise Arengu Instituudi projektijuht

Artikkle ilmus postimees.ee-s

14. november 2018

Taimetoitlus ja sport

Keha vajadustele vastav toitumine, kui toiduga saadakse küllaldaselt energiat, põhitoitained ja vitamiine ning mineraalained,  on oluline nii tervise, sportliku sooritusvõime kui ka treeningutest taastumise seisukohast. …

11. oktoober 2018

Pane puder podisema!

Hommikusöök peaks olema  päeva olulisim toidukord. Annab see ju energiat päeva alustuseks ning erinevaid toitaineid organismi kogu päevase vajaduse katmiseks. Hommikusöögi söömine aitab olla tähelepanelikum, …

17. september 2018

Miks peaks sööma puu- ja köögivilju ning marju?

Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. …

6. august 2018

Toiduohutuse aitab tagada teadlik käitumine

Suvi on suurepärane aastaaeg erinevate koosviibimiste ja seikluste planeerimiseks ning elluviimiseks. Muuhulgas võetakse seltskondlikult ette jalutuskäike loodusesse ja peetakse piknikuid. Lisaks on populaarseks tegevuseks koduhoovides …

18. juuni 2018

Toitumise osas küsi nõu kutsetunnistusega nõustajalt

Eestis on täna toitumise asjatundjaid rohkem kui kunagi varem. Infot ja nõu antakse tihti väga erinevas mahus erinevatest allikatest saadud teadmiste, aga ka veendumuste või …

Kõik artiklid