Pakend aitab soola märgata

Sool ehk naatriumkloriid koosneb naatriumist ja kloorist ning soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Soolakogus, mida inimene saab erinevatest allikatest kokku, ei tohiks ööpäevas olla suurem kui 5 grammi. See on üks triiki teelusikatäis.

Allikad, kust soola võib saada, on tööstuslikult toodetud toitudes sisalduv naatrium ning naatrium, mis esineb toiduainetes juba ka looduslikult. Kolmandaks allikaks on sool, mida lisame ise söögilauas või toidu valmistamisel kodus.

Siiski ei ole laual olev soolatoos kõige suurem soola liigtarbimise põhjus. Põhiosa ehk umbes 80% soolast, mida omale märkamatult sisse sööme, tuleb töödeldud toitudest, mida poest ostame. Seetõttu ongi eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust, sest ainult nii saame aimu võimalikest soolakogustest ja see aitab teha edaspidi tervislikumaid valikuid vähemsoolaste toitude kasuks.

Milliste toodete pakendeid jälgida?
• Maitsestatud lihatooted (nt šašlõkk, marinaadis liha, grillvorst jms).
Soovitus: võrdle pakendeid ja vali väiksema soolasisaldusega toode või veel parem – marineeri ja maitsesta liha ise. Samas võivad ka osad värsked lihad ja hakklihad sisaldada soola ning seetõttu tasub pakendilt otsida märkeid „õrnsoolatud“, „maitsestatud“ või „segu“. Sinna on kas süstitud soolvett või on sool sees kasutatud maitseainesegudes. Sellistele toodetele tasub eelistada värsket lisanditeta liha ja maitsestada seda ise toiduvalmistamise lõppjärgus rohkem maitsetaimete ja vähem soolaga.

  • Töödeldud tooted: vorstid-singid, juustud, pasteedid, leiva- ja saiatooted, konservid (nt vürtsikilud, krevetid soolvees, aga ka konservkurgid või oliivid) jne.
    Eriti tuleb tähelepanu pöörata soolatud ja suitsutatud toodetele.
  • Valmistoidud kulinaaria- või külmaletist (sh purgisupid).
    Kõigil valmistoitudel ei ole praegu veel soolasisalduse märkimine kohustuslik. Lisaks soolasusele kipuvad valmistoidud tihti olema ka rasvarikkad.
  • Salati- ja pastakastmed ning maitseainesegud.
    Maitseainetesegudes võib olla palju soola ning seda isegi kuni poole ulatuses. Puljongikuubikus võib olla ka üle 50% soola. Väga suure soolasisaldusega on lisaks ka sojakaste ja kalakaste (kuni ca 20%).

    Märkimisväärse soolasisaldusega toidukaubad on ka erinevad näksid – kartulikrõpsud, soola- või röstitud pähklid, hommikusöögihelbed, kreekerid jms.

    Kui poes pakendeid vaadata, siis võib olla, et neil kõigil ei olegi soolasisaldust märgitud. Kindlasti peab see aga olema suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide nt „vähesoolane“, „lahja“, „kerge“ vms.

    Soolakoguse näitamiseks pakenditel on peamiselt kolm viisi. Soolasus võib olla märgitud pakendil kas soola sisaldusena või naatriumi sisaldusena 100 grammi kohta. Grammides antud naatriumikogust saab ise teisendada soolagrammideks, kui korrutada naatriumikogus 2,5-ga. Näiteks kui pakendil on toodud info, et toode sisaldab 100 grammi kohta 1,2 grammi naatriumi, siis teeb see 1,2 x 2,5 = 3 grammi soola 100 grammi toote kohta.

    Enamasti on sool antud toote koostisosade loetelu protsendina toote massist, näiteks „sool 1,5%“. Selliste toodete puhul tasuks sarnaseid omavahel võrrelda ning valida see, mille soolasisaldus koostises on väiksem. 1,5% tähendab, et 100 grammi sellise toote söömisel oled saanud juba 1,5 grammi soola.

    Osadel pakenditel on peal ka GDA (Guidelines Daily Amount) märgistus, kindlasti on need enamasti sinised ümarad kastikesed juba ammugi silma jäänud. Seal on toote toitumisalane info, sh soolasisaldus, inimeste jaoks juba välja arvutatud ning toodud protsent näitab osakaalu täiskasvanu päeva soovitavast kogusest. Näiteks võib pitsakarbilt leida GDA märke, mis ütleb, et iga 180-grammine portsjon annab 38% päevas maksimaalselt lubatavast naatriumi kogusest.
    See võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid oluline sellega kindlasti algust teha ning muuta omale poes käies harjumuseks alati ka toodete pakendiinfot lugeda. Kui teil on poes valida kolme rukkileiva vahel, mis teile kõik ühtemoodi maitsevad, siis tasub neist kolmest valida just see, milles on kõige vähem soola.

    Elu lihtsustamiseks on Tervise Arengu Instituut teinud soolakalkulaatori äpi, mille saab omale nutitelefoni või tahvelarvutisse laadida ja nii juba poes sama tootegrupi erinevate toitude soolasisaldust võrrelda ning teha valik vähemsoolase kasuks. Samuti arvutab see soola koguse söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Loomulikult töötab soolakalkulaator ka veebipõhiselt ning põnevat soolastatistikat saab teha igaüks ka õhtul kodus oma külmakapi ees. Kindlasti tasub see kasvõi korra läbi proovida ja end tulemustest üllatada lasta!

Näited soolasisalduse märkimise kohta pakendil:

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut
9. aprill 2013

 

  

17. september 2018

Miks peaks sööma puu- ja köögivilju ning marju?

Kui söömise osas antakse soovitusi, siis pea alati jääb kõlama, et inimesed peaksid sööma rohkem puu- ja köögivilju ning marju. Soovitatakse vähemalt viit peotäit päevas. …

6. august 2018

Toiduohutuse aitab tagada teadlik käitumine

Suvi on suurepärane aastaaeg erinevate koosviibimiste ja seikluste planeerimiseks ning elluviimiseks. Muuhulgas võetakse seltskondlikult ette jalutuskäike loodusesse ja peetakse piknikuid. Lisaks on populaarseks tegevuseks koduhoovides …

18. juuni 2018

Toitumise osas küsi nõu kutsetunnistusega nõustajalt

Eestis on täna toitumise asjatundjaid rohkem kui kunagi varem. Infot ja nõu antakse tihti väga erinevas mahus erinevatest allikatest saadud teadmiste, aga ka veendumuste või …

26. aprill 2018

Neli soovitust, kuidas vältida lapsel ülekaalu teket

Ülekaaluliste inimeste, sh laste arv kasvab aastast aastasse. Ülekaalulisest lapsest saab suure tõenäosusega ka ülekaaluline täiskasvanu. Kergem on ülekaalu tekkimist ära hoida, kui kaalu alandada. …

3. aprill 2018

Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu

Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist …

Kõik artiklid