Muuda oma grillpidu tervislikumaks

Suvi on käes ning koos sellega ka grillpidude hooaeg. Harvad ei ole juhud, kui grillpidusid tuleb ette mõlemal nädalavahetuse päeval, aga ka nädala sees õhtuti. Grill meeldib kõigile, kuid kahjuks on inimene nõrk – kui laud on lookas heast-paremast, ei suuda ta „ei“ öelda mitte millelegi ning maitsta tahaks kõike, mis laual. Pärast paaritunnist söömingut ei tunta end enam aga nii hästi kui võiks, rääkimata pikemaajalisest mõjust tervisele. Eriti kui selliseid sööminguid ei tule ette mitte paar korda kuus, vaid paar korda nädalas. Millised on need „ohud“, mis grillpeol söömisel ähvardavad?

Esimeseks ja suurimaks ohuks on ülesöömine – see tähendab lihtsalt liiga suuri söödud toidukoguseid. Teiseks ohuks on liigne alkoholitarvitamine. Need mõlemad omakorda tähendavad, et inimene saab ka energiat soovitatavast oluliselt rohkem. Ühe korraliku viietunnise grillimise käigus on väga lihtne manustada endale 30ndates eluaastates meesterahva päevase soovitatava koguse jagu energiat ehk umbes 2700 kcal.

Grillpidudel söödavad toidud kipuvad olema väga rasvased ja soolased. Mida selle kõige vältimiseks teha annaks? Alustama peaks peo planeerimisest. Juba enne poodi minekut tasuks mõelda läbi menüü, mida pakkuda. Mida vähem on erinevaid toite, seda vähem on ahvatlusi. Inimesed tahaksid ju kõike pakutavat vähemasti natukenegi maitsta. Ja kui on maitsev, siis võtta ka juurde. Seega, mida väiksem on peol pakutav valik, seda parem tervisele.

Grillpeo lahutamatuks osaks on liha. Poes on valida väga erinevate toodete vahel. Kui grillitakse kord kuus, siis on parim soovitus: valige see toode, mis teile kõige rohkem maitseb. Kui grillimine toimub aga pea igapäevaselt, siis tuleks kindlasti vaadata, mida ja mis kogustes süüa. See omakorda tähendab hoolikat sortimendiga tutvumist ja pakendite lugemist. Nii grill-liha kui ka grillvorste on võimalik leida väga erineva rasvasuse ja soolasisaldusega. Valige tooted, milles need on võimalikult väikesed. Poes müüdavate šašlõkkide ja grillvorstide rasvasisaldus 100 grammi kohta jääb enamikel toodetel 10-15 grammi vahele, kuid on ka šašlõkki, kus rasva on vaid 4 grammi või grillvorste, kus rasva 38 grammi 100 grammi kohta. Võimalusel eelistage kana ja eriti kala.

Liha-kana-vorste ei pea olema pool kilo inimese kohta, piisab sajast grammist õhtu jooksul. Liha on küll maitsev, kuid see täiskõhutunne, mis tekib pärast suure koguse šašlõki manustamist (ega enne ju söömist ei lõpetata, kui viimanegi tükike laualt kadunud), ei ole kuigi meeldiv. Seega on seda parem ennetada ning pigem juba ostagi grillitavat liha väiksem kogus. Ei ole vaja karta, et inimesed kõhtu täis ei saa. Kui aga siiski kardetakse, et esimesed võtavad kõik liha ära ja viimastele ei jää midagi, aitab nipp, et ahvatlevad taldrikutäied serveeritakse valmiskujul. Iga taldriku peal paar tükki šašlõkki ja lisaks suur kuhi värsket salatit.

Võib muidugi tekkida küsimus, et kui liha ei maksa väga palju süüa, siis äkki jääb kõht tühjaks. Lisandiks liha juurde sobivad kartulid, makaronid ja riis, kuid võib ka ilma nendeta. Piisab täielikult erinevatest köögiviljadest – salatina, grillitult või tükkidena. Grillida sobib ennekõike suvikõrvitsat, paprikat, sibulat, seeni , porgandit, baklažaani. Salatite puhul oleks soovitatav kasutada mahlakastet, kastet maitsestamata jogurtist või õige pisut oliiviõli ja/või erinevaid äädikaid. Hapukoor ja majonees sisaldavad üldjuhul üsna palju rasva, erinevad salatikastmed aga lisaks ka palju soola. Samuti võiks tükkidena serveeritud köögiviljade (nt kurk, paprika, lillkapsas, porgand) kõrvale ise valmistada dipikastme küüslaugust ja maitsestamata jogurtist. Kartulisalatit, rosoljet ja teisi hapukoore-majoneesikastmega salateid tasuks grillpeol pigem vältida.

Oleme harjunud, et söögikorra lõpetuseks saab ka midagi magusat. Grillpeo lõppu sobiksid pigem erinevad puuviljad kui küpsised-koogid. Esimestest saame palju vajalikke vitamiine-mineraalaineid, teistest vaid suhkrut, rasva ja üleliigset energiat. Kui soolase toiduga ei ole väga liialdatud, sobib ka jäätis värskete marjadega.

Kindlasti ei tohiks aga grillpeol liialdada alkoholi tarvitamisega. Inimesed kipuvad unustama, et ka alkohol annab energiat. Üks gramm puhast alkoholi annab 7 kcal, seega kaks keskmise kangusega 0,5-liitrist õllepurki annavad umbes 330 kcal, mis juba iseenesest on pool õhtusöögiks soovitatavast energiakogusest.

Alkohoolsete jookide ligikaudsed energiasisaldused

• 100 ml viina – 230 kcal
• 200 ml punast lahjat veini (10 g alkoholi/100 ml) – 140 kcal
• 200 ml kanget veini (16 g alkoholi/100 ml) – 270 kcal
• 500 ml keskmise kangusega õlut (4 g alkoholi/100 ml)– 330 kcal
• 500 ml džinn long drinki (5 g alkoholi/100 ml) – 270 kcal

Ligikaudsed soolakogused grillpeol sagedamini tarbitavates toitudes

Toode
Kogus
Soola toodud
koguses*, g
Šašlõkk

4 väikest tükikest (100 g)

1,2-2,5
Grillvorst Keskmine (100 g) 1,5-3
Viinerid 2 väikest (50-60 g) 0,7-1,2
Õllesigar 1 tk (25 g) 1
Ketšup 2 spl (30 g) 0,7
Salatikastmed 1 spl (kuhjaga)(40 g) 0,5-1
Sojakaste 1 tl (6 g) 0,9
Kartulisalat, rosolje Väike portsjon (150 g) 1,5
Soolakurk Üsna väike (100 g) 3,5
Fetajuust Kuhjaga spl (20 g) 0,6
Soolaheeringas 1 filee (90 g) 5,7
Dipikaste 1 spl (15 g) 0,2
Kartulikrõpsud Väike pakk (30 g) 0,5
Küüslauguleivad 1 dl (70 g) 4

*Päevane maksimaalselt lubatud soola kogus on naistel 5 grammi, meestel 6 grammi

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut

11. august 2017

Toitumisprogramm NutriData on uuenenud

Hea toitumisprogrammi kasutaja Meil on hea meel teatada, et eelmise nädala lõpus avalikustasime NutriData pikaleveninud arendused. Sellega seoses lisandus hulk uusi võimalusi menüüde paremaks planeerimiseks …

10. august 2017

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti …

29. juuni 2017

Saledaks mitte ainult suveks, vaid terveks eluks

Kuigi ülekaal ei ole alati ainult valede söömisharjumuste ja vähese liikuvuse tulemus, on elustiilivalikutel sellele väga suur mõju.  Sel aastal lühikeseks jäänud kevad on nii …

19. juuni 2017

Suvi – hea aeg vigade paranduseks

Õppurid üle Eestimaa said just tunnistused. Kuidas olid lood aga sinu kujutletava tunnistusega söömise-liikumise vallas? Eesti hiljutise toitumisuuringu andmed toovad eestimaalaste peamiste söömisalaste murekohtadena välja …

21. aprill 2017

Miks suhkruga liialdamine pole veel sõltuvus?

Suhkru tarbimine kütab viimasel ajal kõvasti kirgi. Palju räägitakse suhkrumaksust, ning hiljutine Sirbi artikkel suhkrusõltuvusest suutis paari kuuga saada Sirbi 2016. aasta kõige loetumaks artikliks. …

Kõik artiklid