Lõpetage söömisalane tõmblemine

Tartu Ülikooli professor, tuntud meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer kinnitab, et toitumine saab alguse mõtlemisest ning maailma enda jaoks paika panemisest. Tema sõnul on tänapäeval kõige suurem probleem see, et levib vastuoluline info ja kohati ei julgeta enam midagi süüa. «Minu esimene soovitus on, et lõpetage söömisalane tõmblemine, sest lühiajalise toitumiseelistuse puhul ei muuda te organismis tegelikult midagi,» sõnab Zilmer.

Endale tasub selgeks teha hoopis põhiasjad. Esiteks tasub toitumist järgides toimida inimorganismi ainevahetuse põhiselt. «Kui sööte korra valesti, ei jäta see mingisugust jälge. Kaua ja lõpmatult valesti toitudes tuleb see aga tõesti oma tervise hinnaga kinni maksta. Inimorganismil on võime pidada anormaalsele toitumisele vastu kuni poolteist aastat, seejärel hakkavad toimuma väikesed muutused. Seetõttu ei tasu veel pärast paarikuist dieedil olemist hõigata, et organism saab ilma vajalike toitaineteta hakkama,» lisab Zilmer.

Mida segatoiduline inimorganism vajab?

Toitumise põhiprotsessid on kõigil ühesugused. Söömine peaks andma meile aineid, mis meie ainevahetust toetavad, ning ainevahetus on elu alus. Tervislikke dieete, muide, ei ole olemas. Inimene on segatoiduline – mida see tähendab? Taimetoiduline tähendab, et süüakse vaid taimset toitu, ent kui taimse toidu sööja lisab kasvõi ühe loomse toiduaine, on juba tegu segatoidulisega. Küll väga ebatervislikult toituva, kuid siiski segatoidulisega.

Reegel ütleb, et päevas tuleks taimset kraami süüa ¾ osa, ¼ osa võiks olla loomset kraami. Taimsest osast saame süsivesikuid, kuid ka loomne osa on vajalik. Igaüks võib süüa kuidas tahab, kuid kui sööte mitmekesiselt, pakute oma organismile rohkem. Ei ole mõtet ennast toitumise alal petta ning jätta oma organismi mitmekesise toitumiseta. Ekstreemsused on kahjulikud kõigile, kolm-neli aastat vaid loomset või taimset süües võib aga hakata kimbutama kehvveresus.

Professor selgitab, et vajame ja saame toiduainetest erinevaid toitaineid. Vajalike toitainete loetelu on tegelikult väike: 20 aminohapet, 20 rasvhapet, umbes 20 vitamiini, 25–27 makro-mikromineraali, vett, süsivesikuid, sahharoos, tärklis. Inimorganism ei vaja palju: vajab süsivesikuid, valke, lipiide, vett, vitamiine, makro-mikromineraale. Tähele tasub panna, et meie organismis on 60% vett. Lisaks on meie elu alus veresuhkur ning eriti just hommikuti tuleks energia saamiseks süüa tärkliserikkaid toite.

Samuti ei saa me ilma kiudaineteta, mida vajame päevas 25–30 g, ning mida pakub ohtralt taimne kraam: oder, nisu, rukis. Paraku on nüüdisaegne toit kiudainetevaene ning taimset kraami tuleks süüa kindlasti rohkem, kui teeme seda praegu.

Mis puudutab rasvast toitu, siis toidurasvad peavad andma päevas 25–30% vajalikust rasvakogusest. Rasvavaba toidu söömine tekitab probleeme ning kui inimene sööks kasvõi üksnes kolm nädalat rasvavaba toitu, siis tema veresoonte olukord halveneb. Ei ole nii, et rasvavaba või rasvavaene on mõistlik. Kalast saadav omega-3 rasvhapete söömine vähendab südameprobleemide teket, mida näiteks Vahemere-äärsed rahvad põevad vähem, kuna söövad rohkem oliiviõli. Transrasvhapped (hüdrogeenitud taimerasv on üks neist) ei ole väheses koguses kahjulikud, kuid neil on südameveresoonkonna haiguste tekkel suur osa.

Mitmekülgse toitumise puhul saab kõik vajaliku toidust.

Meie kehas on tohutu hulk valke, toiduvalkudel on aga oma biokvaliteet. Valgu mõttes on muna absoluutne tipptoiduaine, kuna selle valguline väärtus on 100%. Linnulihal, loomalihal, kalal on 95%. Lisaks saab valke kartulivalkudest, sojast, samuti meie oma hernest, kuid milline on valgu tippkvaliteet? On huvitav teada, et näiteks sojavalgud jäävad alla kartulivalkudele. Igal toidul on oma roll, loomne osa annab meile kõrgväärtuslikest valkudest ehk rohkesti ilma vaevata aminohappeid, tagades optimaalse ainevahetuse ja seega ka parema tervise.

Tähele tasub panna, et inimene vajab elu jooksul 50 tonni vett, 2,5 tonni valke ja 14–15 tonni süsivesikuid. Arusaam, et inimene peaks paaniliselt toidule lisaks vett jooma, on väär. Täiskasvanu vajab kg kohta 30 ml vett päevas ning seda saame ka toidust. Näitena võib tuua, et 100 g rukkileivast saame 42 g vett. Vee ekstra juurde joomine on vajalik vaid 55 pluss vanuses, samuti tuleb arvestada, et laps vajab rohkem vett kui täiskasvanu.

Zilmer rõhutab, et mitmekülgne toitumine tagab tervise. Tähtis on tasakaalustatus: süsivesikud 50–60%, valgud 10–20%, lipiidid 25–30%. Lisaks tasub tähele panna, et võtmesõnad on mõõdukus ja füüsiline liikumine. Paraku ei tea ka 99,9% inimestest, kuidas õige päevane või nädalane toitumine välja peaks nägema.

Hommikusöök peaks olema süsivesikuterohkeim ega tohi olla liigrasvane. Lõuna olgu reeglitevaba – ei tohi karta ega piirata millegagi. Süsivesikuid peaks saama piisavalt. Õhtusöök tasub ajastada kella 17 ja 19 vahele ning viia siinkohal tärkliserikas toit minimaalseks. Primaarne võiks olla kvaliteetne valk ning toidulipiide ja rasvu ei tasu karta, siis käitute ainevahetusele vastavalt.

Nädala lõikes võiks iga päev süüa täisteraviljatooteid, piimatooteid, õlisid, taimseid ja loomseid toiduaineid, puu- ja köögivlju. Teatud asju tasub süüa vähemalt kord nädalas. Näiteks kala peaks sööma nädalas kolm korda, muna ja linnuliha kolm-neli korda. Vältida tasub tehisaineterikast toitu ning võimalusel eelistada kodumaist.

Mihkel Zilmer sõnab, et vitamiinipreparaatide kasutamine normaalse söömise puhul ei ole ilmtingimata vajalik, sest inimene saab kõik vajaliku toiduga kätte. Probleemide korral võib vahel vitamiinipreparaate tarvis minna, nõu andku aga selleks arst. Uisapäisa ei ole mõtet tarvitada ega osta – eelkõige sööge normaalselt. Mandel, küüslauk, puuvili-köögivili, šokolaad, kala ja punane vein mõõdukas koguses on võtmetoiduained!

Allikas: tarbija24/postimees
Ilmunud 22.06.2014
Autor: Kadri Penjam

20. november 2017

Spetsialist selgitab: miks süsivesikuvaene dieet pole kaalulangetamiseks parim

Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi tervislikust toitumisest. Enamasti seostatakse meedias tervislikku toitumist kaalulangetusega, kuidas toitumisega toetada vererõhu ja vere kolesterooli taseme …

28. september 2017

Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest. …

19. september 2017

Kuidas anda edukalt toitumisalast nõu?

Ühest küljest on teadlikkus tasakaalustatud toitumise ja mõõduka füüsilise aktiivsuse vajalikkuse osas aasta-aastalt tõusnud. Teisalt on meedias leviv info tervisliku toitumise, erinevate kehakaalu reguleerivate vahendite …

11. september 2017

Aitame köögiviljad kõhtu

Sügis on käes, aiad-põllud kõikvõimalikke vilju täis ning turgude ja poodide letid ahvatlevate puu- ja köögiviljade all lookas. Kui veel meelde ka tuletatakse, et päevas …

11. august 2017

Toitumisprogramm NutriData on uuenenud

Hea toitumisprogrammi kasutaja Meil on hea meel teatada, et eelmise nädala lõpus avalikustasime NutriData pikaleveninud arendused. Sellega seoses lisandus hulk uusi võimalusi menüüde paremaks planeerimiseks …

Kõik artiklid