Kuuma suvepäeva joogivalikud

Kuumal suvepäeval haarab käsi tihti klaasi järele – vajab ju väljahigistatud vesi millegagi asendamist. Kuid mis oleks see õige, mida valida?

Kui uskuda nimetust ja kõikvõimalikke lubadusi, mis toote reklaamimisega kaasas käivad, siis peaks selleks parim olema karastusjook. Milleks muuks neid ju ikka tehakse, kui keha karastuseks? Kuid kas see ka tegelikult nii on?

Karastusjoogid, eriti jahutatult tarbides, tekitavad tõepoolest tunde, et nad kustutavad janu, kuid tegelikult võivad nad hoopis organismist vett välja viia, seda eriti juhul, kui nad sisaldavad lisaks ka kofeiini. Enamik karastusjooke sisaldavad vaid suhkrut ning ühtegi vajalikku vitamiini ega higiga „lahkunud“ mineraalainet neid juues organism tagasi ei saa.

Organismi veevarude taastamiseks on kõige sobilikum vesi. Kas aga juua tavalist või mineraalvett? Kui olete palju higistanud, siis koos higiga eemaldatakse organismist ka erinevaid mineraalaineid ning üheks võimaluseks neid tagasi saada, ongi juua mineraalvett. Teisest küljest ei ole ühegi asjaga liialdamine hea, mistõttu tavainimene võiks ka mineraalvee joomisel jääda pigem mõõdukaks ning lugeda pakendilt, milliseid mineraalaineid vesi sisaldab ja vajadusel neid varieerida.

Küll aga võib mineraalveega mõnikord asendada näiteks karastusjooki, valmistades endale ise „limonaadi“ mineraalveest ja sinna pigistatud sidrunimahlast või mõne muu mahla lisamise teel. Soovi korral võib õige pisut lisada suhkrut, aga miks mitte ka kõikvõimalikke marju, kas siis värskelt või külmutatult – jõhvikaid, pohli, mustikaid, vaarikaid, tükeldatud maasikaid, aga ka arbuusitükke, lisaks jääkuubikud. Sellise joogi puhul peab muidugi jälgima seda, et see päikese käes laual päev otsa seistes käärima ei läheks ega mesilasi-herilasi koos joogiga suhu satuks, kuna nemadki on maiad sellise hea joogi peale. Kes suhkrut-marju kasutada ei taha, kuid maitseta vett põlgab, võib lisada veele vaid pisut sidruni- või mõnest muust puuviljast pigistatud mahla, aga ka värske kurgi viile või mündi ja basiiliku lehti.

Kuna kuumad joogid kuumal päeval ilmselt väga in ei ole, siis võiksid teesõbrad endale ise jääteed valmistada. Selleks tuleks valmistada üsna kange tee (nt Earl Grey) ja lahjendada see külma keedetud veega. Jahtunud teele lisada sidrunimahl ja maitse järgi suhkrut, kõige lõpuks jääkuubikud.

Teinekord me aga ei joo mitte janu, vaid pigem maitseelamuse pärast. Kui otsuse tegemine peaks toimuma mahla, nektari ja mahlajoogi vahel, siis kindlasti oleks mõttekam neist valida esimene või teine. Mahlajoogis on palju suhkrut, kuid vähe mahla. Lugege pakendeid, kui ei usu! Värskendavad ja kosutavad on värskelt pressitud mahlad või miks mitte ka mahla-piimasegud, mahla-jäätisekokteilid. Viimaste puhul tuleb siiski arvestada päris suure koguse energiaga, mis neist saada võib.

Ka alkohoolsete jookide puhul unustatakse tihti ära see, et peale mõnusa tuju (ja joobe) annavad nad arvestatavas koguses energiat. Üks gramm absoluutset alkoholi annab 7 kcal ehk näiteks 500 ml-st purgist keskmise kangusega õllest saab ligi 200 kcal, mis on juba 1/10 naisterahva päevasest koguenergiavajadusest. Alkohoolsed joogid kuuluvad enamikel inimestel küll suviste grillipidude juurde, kuid neid juues tuleks jääda mõõdukaks ning kindlasti ei tohiks neid juua iga päev.

Kui jood, siis tea, et kõik joogid (välja arvatud vesi) annavad meile suuremal või vähemal määral energiat ehk siis rahvakeeles kaloreid ning kui grillipidudel on laud lookas ja kõht heast-paremast täis söödud, siis näiteks joogid oleks just see koht, kust „kokku hoida“, et mitte suve lõpus kurta tekkinud lisakilode üle.

Jookide ligikaudsed energiasisaldused
 Energiasisaldus, kcal/100 ml
Vesi, mineraalvesi0
Maitsevesi (near water)20-25
Kali, kaljajook25-30
Karastusjook40
Mahl, nektar, mahlajook*40-65
Energiajook55
Õlu35
Siider50
Long drink55
Vein70
Viin220

* sõltub viljast ja tootjast

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituut

18. juuni 2018

Toitumise osas küsi nõu kutsetunnistusega nõustajalt

Eestis on täna toitumise asjatundjaid rohkem kui kunagi varem. Infot ja nõu antakse tihti väga erinevas mahus erinevatest allikatest saadud teadmiste, aga ka veendumuste või …

26. aprill 2018

Neli soovitust, kuidas vältida lapsel ülekaalu teket

Ülekaaluliste inimeste, sh laste arv kasvab aastast aastasse. Ülekaalulisest lapsest saab suure tõenäosusega ka ülekaaluline täiskasvanu. Kergem on ülekaalu tekkimist ära hoida, kui kaalu alandada. …

3. aprill 2018

Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu

Selle aasta aprillikuu on Südamekuu. Traditsiooniliselt aprillis toimuvast Südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist …

26. märts 2018

Tervislik toitumine ei ole kulukas

See on ekslik arusaam, et tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on kulukas ja eeldab väga eksklusiivsete toiduainete tarbimist.  Toidupoodide lai valik pakub eri hinnaklassis toiduained, küll aga …

19. märts 2018

Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad. Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui …

Kõik artiklid