Kuidas turul maasikaid valida?

Juba mõnda aega püüavad kaupluste müügilettidel pilke värsked, peamiselt Hispaania ja Kreeka päritolu maasikad. Turgudel ja välimüügilettidel võib lisaks leida Türgi ja Poola ning vähesel määral eestimaiseid kasvuhoones kasvatatud maasikaid. Peagi valmib maasikasaak Lätis ja Leedus ning seejärel Eestiski.

Kuidas tuvastada maasikate päritolu?

Igal aastal on suve alguses maasikamüügi kõrghooajal kõrgendatud tähelepanu all turul toimuv ja küsimus, kuidas veenduda müügil olevate maasikate päritolu tõepärasuses või keda usaldada? Suureneb kaebuste arv, et eestimaise maasika nime all püütakse turustada mujalt liikmesriikidest odavalt kokkuostetud maasikaid.

Need Pärna Talu maasikad kannavad Eesti Aiandusliidu kodumaisus- ja kvaliteedimärki
Need Pärna Talu maasikad kannavad Eesti Aiandusliidu kodumaisus- ja kvaliteedimärki “Eestis kasvatatud”

Ühest vastust, kuidas tuvastada maasikate päritolu, ei ole. Täielikult saab päritoluriigi tõepärasuses veendunud olla ainult juhul, kui tootmine on jälgitav külvist saagini. Tarbija, kes eelistab eestimaist, saab kindlalt selle ostes „oma kasvatajalt“ kas otse kasvukohast või turul „oma müüjalt“, keda usaldab.

Sordi või maitse järgi vahet teha on praktiliselt võimatu, sest ka Eestis kasvatatakse samu maasikasorte, mis teistes riikides ning need on maitselt ja väljanägemiselt sarnased mujal kasvanutega.

Kõrghooajal on turgudel kontrolli tõhustatud

Põllumajandusamet on viimastel aastatel koostöös teiste ametitega (Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet) kontrolle turgudel tõhustanud ning suurendanud nende arvu just maasikamüügi kõrghooajal. Ainus viis jälgitavuse, sealhulgas päritolu tuvastamiseks on saatedokumentide olemasolu.

Müüjate teadlikkus dokumentide olemasolu vajalikkusest on paranenud, kuigi alati ei taheta müügitehinguid dokumenteerida just vahendajatele edasimüümisel.

Paljudel juhtudel on viide päritoluriigile hinnasiltidelt kas üldse puudunud või ilutsesid eestimaised nimetused kõikidel müügilolevatel maasikatel. Info kontrollide jõudmisest turule liigub kulutulena kõikide müüjateni ja sildid vahetuvad poolamaisteks veel enne kui kontrollid konkreetse turustajani on jõudnud.

Seaduse kohaselt võib tarbijale müüa vaid veatut ja standardse kvaliteediga puu-ja köögivilja. Kauba juures peab alati olema märgitud päritoluriik ja toote nimetus. Päritoluriigina ei ole lubatud kasutada väljendeid „kohalik toodang“, „kodus kasvatatud“ vms.

Maasikate märgistamine ja turustamisstandardid

Lahtiselt müüki pandud toodetel peab nõutud info olema lisatud toote juurde hinnasildile. Väikepakendites (kinnised karbid) on info üldjuhul leitav originaalpakendi märgistusel kas trükituna otse pakendile, pakendi märgistusele või kinnitatuna pakendi külge. Teave peab olema selgelt loetav ja nähtav. Nõue kehtib kõikide värskete puu- ja köögiviljade puhul, välja arvatud, kui need on kooritud, tükeldatud või külmutatud. Pakendatud kaupade puhul tuleb lisaks eeltoodule näidata ka netokaal, mida siiski ei nõuta tükikaupa müüdavate toodete puhul, kui ühikute arv on selgesti nähtav või märgistusel kirjas. Üksikult kiletatud tooteid (näiteks kurgid, lillkapsad, baklažaanid vms) ei loeta pakendatuks, kuna kile on sel juhul vaid kaitseks kuivamise eest. Lubatud on eri tüüpi värskete puu- ja köögiviljade segude pakendid netokaaluga kuni 5 kg, kui tooted on ühtlase kvaliteediga ning pakendid on nõuetekohaselt märgistatud.

Mõnedele toodetele on kehtestatud konkreetsed turustamisstandardid ehk üksikasjalikud turustamise nõuded. Sellise turustamisstandardiga hõlmatud toodete, sh maasikate puhul peab lisaks toote nimetusele ja päritoluriigile olema näidatud ka kvaliteediklass. Sordi nimi maasikate puhul kohustuslik ei ole.

Maasika välimus määrab tema kvaliteediklassi

Kvaliteediklassidesse jagamine toimub puu- ja köögivilja väliste kvaliteeditunnuste alusel. Arvesse võetakse viljade liigi- ja sordiomast kuju, värvust, suurust ning ühtlikkust. Erilist tähelepanu pööratakse toodete pinnakahjustustele kahjustustele jt olulistele näitajatele, millele pöörab tähelepanu ka puu- ja köögivilja ostja.

Kvaliteediklassideks, mis iseloomustavad värske puu- ja köögivilja kvaliteeti, on ekstra, I ja II kvaliteediklass.

  • Ekstra klassi tooted peavad olema väga hea kvaliteediga. Nende kuju, suurus ja värvus peavad olema sordile iseloomulikud. Tooted peavad olema veatud, välja arvatud minimaalsed pindmised defektid, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.
  • I klassi tooted peavad olema hea kvaliteediga. Nende kuju, suurus ja värvus peavad olema sordile iseloomulikud, kuid lubatud on kerged pinna- , kuju- ja värvusvead.
  • II klassi tooted peavad olema rahuldava kvaliteediga. Lubatud on ettenähtud ulatuses teatud defektide, nagu kuju-, värvus- ja valmimisvead ning muljutused, esinemist.

Nõuded kehtivad kõikidele värsketele puu- ja köögiviljadele

Kõik värsked puu- ja köögiviljad, millele konkreetset turustamisstandardit kehtestatud ei ole, peavad aga samuti vastama kvaliteedi miinimumnõuetele. Nendele toodetele kvaliteediklasse ja suurusnõudeid kehtestatud ei ole. Küll aga peavad kõik müüdavad tooted olema terved, veatud ja puhtad ning taimekahjurite ja nende tekitatud kahjustusteta. Tooted peavad olema normaalselt arenenud, ei tohi olla ei toored ega üleküpsenud.

Põllumajandusameti aiandustoodete valdkonna järelevalveametnikud teostavad värske puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrolle kõikidel turustamisetappidel. Turustamisstandarditele vastavuse kontrolle viiakse läbi nii tootmise kui hulgi- ja jaemüügi tasandil st kõigis kauplustes ja teistes müügikohtades.

Tarbimiseks kõlbmatute, mädanenud või riknenud toodete müümine ei ole lubatud. Igal ostjal on õigus nõuda, et talle müüakse üksnes kvaliteetset puu- ja köögivilja.

Loe lisaks ka: www.toidumärgistus.ee

Saima Evendi, Põllumajandusameti aianduse büroo juhataja
Artikkel ilmus Maablogis 29.05.2015

Foto: Tina Phillips at FreeDigitalPhotos.net

28. september 2017

Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest. …

19. september 2017

Kuidas anda edukalt toitumisalast nõu?

Ühest küljest on teadlikkus tasakaalustatud toitumise ja mõõduka füüsilise aktiivsuse vajalikkuse osas aasta-aastalt tõusnud. Teisalt on meedias leviv info tervisliku toitumise, erinevate kehakaalu reguleerivate vahendite …

11. september 2017

Aitame köögiviljad kõhtu

Sügis on käes, aiad-põllud kõikvõimalikke vilju täis ning turgude ja poodide letid ahvatlevate puu- ja köögiviljade all lookas. Kui veel meelde ka tuletatakse, et päevas …

11. august 2017

Toitumisprogramm NutriData on uuenenud

Hea toitumisprogrammi kasutaja Meil on hea meel teatada, et eelmise nädala lõpus avalikustasime NutriData pikaleveninud arendused. Sellega seoses lisandus hulk uusi võimalusi menüüde paremaks planeerimiseks …

10. august 2017

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti …

Kõik artiklid